Kristina Kallas: meie eesmärk on progressiivne, liberaalne ja avatud valitsus

25. juuli 2022

Eesti 200 juht Kristina Kallas ei pea erakonna suvekuudel langenud toetust suureks probleemiks ning tema sõnul pingutab Eesti 200 endiselt selle nimel, et tuleva aasta märsikuiste riigikogu valimiste järel saaks Eesti progressiivse, liberaalse ja avatud valitsuse.

"13 protsenti on väga hea toetus, me oleme ju parlamendiväline erakond," ütles Kallas vastuseks küsimusele, miks tema juhitava erakonna toetus on langenud aprillikuu 21 protsendilt juulis 13-le.

Ta selgitas, et erakondade reitinguid ei mõjuta mitte niivõrd see, mida eesti 200ise teeb, vaid mida teevad teised erakonnad ning milline on sisepoliitiline ja välispoliitiline olukord laiemalt.

"Reitingud on proportsioon kogu katlast. Kevadel me ise tegelesime aktiivselt sellega, et valmistasime ette oma valitsusemise programmi ja see sai suve jaanipäevaks valmis. Vahepeal me puhkasime ja alustame augustis aktiivselt valimisteks ettevalmistamist."

Küsimusele, kas Eesti 200 toetust langetas ka see, et ei sündinud taas keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsust, vastas Kallas, et selline liit võib sündida pärast järgmisi valimisi.

"Hetkel on aga kogu meie tähelepanu suunatud sellele, et saada märtsivalimistel nii tugev tulemus, et Eesti saaks progressiivse, liberaalse ja avatud valitsuse."

Isamaa kasvanud toetust kommenteerides sõnas Kallas, et toetust tõstis see, et Isamaa pääses opositsioonist valitsusse. 

"Nad on saanud oma ministrite kaudu tutvustada oma poliitilisi vaateid ja piltlikult öeldes olla igal õhtul "Aktuaalses kaameras". Erinevalt sotsidest oli Isamaa ka kõnelustel märksa jõulisemas positsioonis ja suutis nii oma seisukohti esitada."

Eesti 200 juhi sõnul on tunnetatav, et uus valitsus alustab suurte ootustega, kuid valitsus peab ka reaalsete tegudeni jõudma.

Kallas ei nõustunud, et punamonumentide eemaldamine ja üleminek eestikeelsele haridusele vene koolides võiks väga Eesti ühiskonda polariseerida.

"Venemaa agressioon Ukraina vastu muutnud ka siinse venekeelse elanikkonna suhtumist. Vastuseisu sellele, et koolireformi on vaja, väga pole. Punamonumentidega on see, et peale Narva tanki pole teiste monumentide suhtes eriarvamusi."

Samas leidis Kallas, et just praegu on õige hetk see tank ära viia, sest olukord selleks on soodne. Iseküsimus on selles, kas seda teha jõuga või läbi kokkuleppe narvakatega.

"Ma arvan, et see (Narva ja teiste punamonumentide eemaldamine - toim) ei saa ripakile jääda. Ja mis puudutab vene koolide eesti keelele üleviimist, siis see on pool rehkendust. Kui lapsed õpivad eri koolides, siis õppekeele vahetusest ainult ei piisa."

Ta lisas, et isegi kui õpe on eesti keeles, aga lapsed õpivad eri koolides ning sotsiaalset kokkupuudet eestikeelse ja venekeelse elanikkonna vahel on väga vähe, on tegemist pooliku reformiga.

Järgmised riigikogu valimised toimuvad 2023. aasta 5. märtsil ehk veidi enam kui seitsme kuu pärast.

Rohkem uudised