Eesti 200 juht Kristina Kallas leiab, et majanduslanguse ja ülikiire ostujõu vähenemise olukorras tulla välja jutuga lisamaksu kehtestamisest on näide laisast juhtimisest.

„Maksude tõstmise plaan näitab kui võimetu on tänane valitsus majandusprobleemidega ja pikaajalise riigi rahavoogude juhtimisega tegelemisel. Riigieelarves ei ole juba kümnendi jagu olnud katet riigi pikaajaliste kulude katmiseks. Eriti groteskselt mõjus sotside soov rahvalt rohkem raha kokku koguda kõrvuti teatega sellest, kuidas poliitikute endi palgad kasvavad inflatsiooni tuules tuhande euro võrra kuus,“ selgitas Kallas.

Kallas lisas, et kõik meie riigi heaolu pikaajaliselt mõjutavad olulised trendid, millel meie riigi tulupool baseerub on Eesti jaoks negatiivsed. Juba väga pikka aega puudub valitsustel selge plaan, kuidas me oma majanduskasvu tegelikult hakkame tõstma, et meil oleks võimalik kahanevat töötajaskonda arvestades oma tänast elatustaset säilitada. Kõik erakonnad on ümberjagamise programmide loomises meistrid ja selle klubiga on tänaseks liitunud ka Reformierakond ja Isamaa.

Eesti 200 leiab, et Eesti eelarvepoliitika võtmeprobleem on selles, et meil puudub laias plaanis üleüldse täpne ettekujutus, kuhu meie riik täna raha kulutab ja kui palju nendest kulutustest on tõeliselt otstarbekad ja millised neist lihtsalt mineviku inertsist tulenevad. See omakorda tuleneb sellest, et meie eelarvestamise protsess eeldab vaikimisi seda, et kõik minevikus tehtud kulutused on õigustatud. Meil räägitakse igal aastal justkui uhkusega sellest, kuidas riigieelarve kasvab, libisedes üle sellest, et see kasvav raha hulk on meie inimeste ja ettevõtete käest kokku kogutud. Igal aastal eelarvet koostades keskendub valitsus eelarve kasvu ümberjagamisele – kes sellel korral toetusi ja palgatõusu saavad ja kes peavad järgmise korrani ootama. Ka täna ja homme toimuval valitsuse istungil vaieldakse just ja ainult selle üle kellele me rohkem saame anda.

Me oleme oma riigi fiskaalses mõttes lasknud käest ära ja raiskav ning lohakas suhtumine vohab ka tänases valitsuses. Riigieelarve audit ehk 0-eelarve tegemise parim enne aeg on möödas, kuid see tuleks kiiremas korras ära teha. See on Eesti 200 keskne nägemus, ilma milleta ei ole võimalik riiki korda teha. 0-eelarve on Eesti puhul hädavajalik selle jaoks, et teha oma poliitikates tegelikult reset ja mõtestada uuesti riigi tegelikud prioriteedid.

„Kui me teeme riigis reseti eelarvelises plaanis, siis võimaldab see meil vaadata värske pilguga, mis on ikkagi prioriteedid, mis vajavad riiklikku rahastamist. Tavaliselt ollakse selliseid otsuseid valmis tegema majanduslanguse kontekstis, kus raha lihtsalt enam ei ole. Meie ettepanek reset teha neli aastat tagasi majandusbuumi haripunktis oleks meid säästnud tänasest riigi rahanduse kriisist. See oleks ära hoidnud sellised ohtlikud ideed, nagu maksutõusud, aga parem hilja kui mitte kunagi,“ selgitas Kallas.