Eesti 200 saatis keskkonnaminister Erki Savisaarele päringu seoses otsusega mitte vähendada juba kokku lepitud riigimetsa raiemahtusid. Ministri poolt avalikkusele esitatud selgitused ei ole piisavad ja jätavad õhku küsimuse, kelle huvides minister tegutseb.

Eesti 200 esimehe Kristina Kallase sõnul on vaja keskkonnaminister Erki Savisaarelt selgemaid vastuseid, mille või kelle jaoks on vaja täna raiemahtusid suurendada. Jutt Venemaa ja Valgevene impordi vähenemisest ei vasta käesoleva aasta esimese poole osas tõele ning energiajulgeoleku tagamise argument on ettekääne raiemahtude suurendamiseks muul eesmärgil. Ka selgitus, et raiemahtu on vaja suurendada soojuse tootmiseks vajaliku materjali kogumiseks eelolevaks kütteperioodiks jätab õhku palju küsimusi, sest ministri enda esitatud arvudest selgub, et küttematerjaliks läheb vaid alla veerandi suurenenud raiemahust.

”Eesti mets on meie kõigi ühine vara ja seetõttu on õigus Eesti inimestel teada, kuhu liigub Eestis raiutud puit ja kelle jaoks seda raiutakse. Kui maha raiutud Eesti mets liigub kütteks taanlaste ahju, siis on raiemahtude suurendamine väga küsitava väärtusega otsus, sest see ei täida Eesti rohepöörde ja pikaajalist metsade arengu huve,” selgitas Kallas.

Eesti 200 soovib ministrilt teada, milliste meetmetega on valitsusel plaan suunata senisest suurem kogus energeetilist puidumaterjali Eestis soojuse tootmiseks, et asendada fossiilseid kütuseid, nagu näiteks vene gaas.

”Eesti ekspordib täna biomassi kaks korda suuremas koguses kui oleks vaja meie siseturul sooja tootmises vene gaasi asendamiseks. Selleks ei ole vaja suurendada raiemahtusid, vaid on vaja suunata osa eksporditavast energeetilisest puidust meie enda tarbimisvajaduste katteks. Milliseid meetmeid selleks rakendatakse, sooviksime ministrilt teada, sest just see tagab meie energiajulgeoleku,” selgitas Kallas.

Ühtlasi soovib Eesti 200 soovib ministrilt teada kuidas plaanitakse luua soodne keskkond selleks, et meie raiutavat puitu väärindataks ning et sellest tehakse pikaajalisi tooteid. ”Soovime näha ka metsaraie rehkenduse teist poolt, ehk valitsuse plaani Eesti puidu kasutamiseks targas lisandväärtust tootvas majanduses. Kuidas me liigume palgi ja küttepuidu väljaveo ärist väärtuslikumaid tooteid eksportiva puidutööstuse suunas,” lausus Kallas.

Lisatud kiri keskkonnaministrile:

Lp. keskkonnaminister Erki Savisaar

Eesti avalikkuse jaoks tuli ebameeldiva üllatusena eile teade teie otsusest taganeda riigimetsa raiemahtude vähendamisest perioodil 2022-2026, seda juba plaani elluviimise esimesel aastal. Samas on meie hinnangul jäänud avalikkuse jaoks arusaamatuks teie poolt antud selgitused oma otsuse tagamaade kohta. Raiemahu suurendamine ei teeni Eesti energiajulgeoleku huve. Esitatud põhjendused paistavad otsitud, et õigustada puidutoodete väljavedu oludes, kus toormehinnad on hüppeliselt tõusnud.

Seetõttu pöördub erakonna Eesti 200 juhatus teie poole palvega esitada detailsemat informatsiooni ja selgitusi 24.05 teatavaks saanud otsuse kohta. Täpsemalt soovime saada vastuseid järgmistele küsimustele.

1. Ütlete, et 575 000 tihumeetri ulatuses lisaraie tegemise vajadus tuleneb Eesti inimeste elektri- ja soojusenergia varustuskindluse ja energiajulgeoleku tagamiseks ning sektori tööhõive säilitamiseks. Samas, lisaraie mahust läheb kohalikuks soojuse tootmiseks alla veerandi samas kui suurem osa näib minevat eksprodiks. Samas on teada, et Eesti ekspordib suures koguses energeetilist puitu Taani ja Hollandisse. Energiajulgeoleku tagamiseks ja eelseisva kütteperioodi varustuskindluse tagamiseks ei ole vajalik mitte raiemahtude suurendamine, vaid oluliselt suuremas osakaalus juba raiutava energeetilise puiui suunamine Eestis soojuse tootmisesse ekspordi arvelt. Praeguse raiemahu juures säilivad kõik olemasolevad töökohad ning käesoleval aastal ei ole vähenenud ka importpuidu maht, vaid hoopis vastupidi, on suurenenud. 2022. aasta I poolaasta suurenenud impordimahud Venemaalt ja Valgevenest viitavad sellele, et tööhõive probleemi käesoleval aastal ei teki. Sellest tulenevalt ei ole piisavad selgitused nii energiajulgeoleku osas kui ka tööhõive säilitamise osas. Eesti elanikud omavad õigust teada, kellele müüakse lisaraiemahus maha võetav mets. Palume teilt detailset informatsiooni kellele müüakse 575 000 tihumeetrit raiutud puidumaterjali? Ühtlasi palume informatsiooni, kui suures ulatuses väheneb teie hinnangul tööhõive vastavas majandussektoris?
   ​
2. Eesti energiajulgeolu tagamiseks on vajalik, et senisest suurem osa energeetilist puidumaterjali liiguks ekspordist Eestis soojuse tootmiseks ja asendaks seal taastumatu energiaallika gaasi kasutamise. Meile teadaoleva info kohaselt ekspordib Eesti täna ligi kaks korda rohkem energeetilist puitu Eestist välja kui meil oleks vaja siseturul Venemaa gaasi asendamiseks soojuse tootmisel. Soovime teada, milliseid meetmeid valitsus planeerib Eesti energiajulgeoleku saavutamiseks, et Eestis raiutav energeetiline puitmaterjal leiaks kasutamist esmajärjekorras Eestis ja aitaks Eestil vabaneda fossiilsetest kütustest soojuse tootmises?
   ​
3. Eesti metsa raiemahtude rehkenduses on ka teine pool ehk puidutööstuse majanduslik lisandväärtus. Me oleme oma metsi raiunud suures mahus selleks, et müüa eurooplastele küttematerjali, mis ei ole kõrge lisandväärtusega majanduslik tegevus. Kui me suurendame riigimetsa raiemahtusid, siis peab valitsusel olema plaan, kuidas saavutada majandussektori areng moel, et meie ühist vara väärindatakse maksimaalselt. Soovime teada valitsuse tegevuskava kuidas plaanitakse luua soodne keskkond selleks, et meie raiutavat puitu majandustegevuses väärindatakse maksimaalselt ning et sellest tehakse pikaajalisi tooteid.

 

Tegemist on suurt avalikku huvi puudutava küsimusega, mistõttu loodame teie kiirele vastusele.

Lugupidamisega

Kristina Kallas