«Põhjamaade koostöö toimib täna juba pool sajandit läbi rahvusparlamentide ametlike koostöövormide ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Eesti siht peaks olema nende koostööorganisatsioondega liitumine järgmise kümnendi jooksul,» leidis Kallas.
Tema hinnangul on Põhjamaid koostöösse põiminud ühised väärtused ja huvid. Eestit liidab Põhjamaadega kultuur ja ajalugu. On ka palju sarnaseid tasemeid: Eesti haridus on maailma tipus ja Eesti korruptsiooni tajumise indeks madalal.
«Põhjamaade koostöö keskendub kultuurile, heaoluühiskonnale, keskkonna teemadele, haridusele ja teadusele ning seda toetab ühine identiteet – keele- ja kultuuriruum ning väärtused nagu võrdsus, toimiv heaoluriik, vaba liikumine ja sõnavabadus,» kirjutas ta ja lisas, et need on ka Eesti väärtused. «Muutunud geopoliitilises olukorras on koostöö keskmeks ka julgeolek, eriti küberjulgeolek, kus Eestil on isegi rohkem õpetada kui õppida teistelt Põhjamaadelt,» märkis ta.
«Järgmises Riigikogus luuakse Põhjamaade koostöö grupp ning valitsuses on Põhjamaadega koostöö eest vastutav minister. Eesti teeb ametliku avalduse soovist liituda koostööga. See on Eesti 200 plaan,» lausus Kallas.