Valitsus on hoogtöö korras asunud lõhkuma elektriturgu, sest oma otsuste tegemata jätmise ja valede otsuste tõttu lakke kerkinud elektrihinnad löövad poliitikuid valusalt. Kõlab sõjahüüd, eriti Isamaa poliitikute kõrvust, kuidas turg on süüdi kõrgetes hindades ja seetõttu tuleb turg hävitada.

Tänane elektri ühisturg on loodud Isamaa juhtimisel, tänane tootmisvõimsuste puudujääk on tekkinud Reformierakonna ja Keskerakonna valitsuste tegemata töö tulemusel. Elektrihinnad on laes valitsuste tegemata töö tõttu, mitte turu tõttu. Valitsusel on vaja täna teha kolm suurt sammu, millega saab lühiajaliselt elektri hinnad kontrolli alla ja pikaajaliselt tulla kriisist välja võitjana.

Esimene samm on tänane elektri hind kontrolli alla saada ja seda saab teha ka turgu lõhkumata. Eesti inimestele ja ettevõtjatele tuleb anda selleks talveks hinnakindlus. Valitsusel on võimalik täna elektrihinnad kontrolli alla saada ja selleks on vaja Eesti Energia omaniku otsust hindade ajutiseks fikseerimiseks ja seda saab teha börsilt lahkumata ja turuseadusi muutmata. Fikseeritud hind peab kehtima nii väiketarbijale kui ka ettevõttele kindlaks perioodiks. Selleks ei ole vaja seadusemuudatust.

Ajutiste lahenduste kirjutamine seadusesse on vale tee ja kahjulik praktika, sest ajutised asjad muutuvad seadustes alalisteks. Selleks ei ole vaja ka elektritootmise võimsusi turult ära tuua, sest selline ühe konkreetse tootmise pealt hindade fikseerimine turu väliselt on riskantne, sest hind võib teatud perioodidel olla kallim, kui turul olev hind. Turuväline fikseeritud hind läheb kokkuvõttes rohkem maksma. Elektrit tuleb jätkuvalt müüa ja osta turult, kuid Eesti kliendile pakendada fikseeritud talutava hinnaga. Eesti Energia juhatus ja nõukogu tuleb sel juhul ka vabastada vastutusest alla turuhinna pikaajalise lepingute tegemisega kaasneva kahju eest. See omaniku otsus tuleb teha täna.

Teiseks, kiiresti tuleb reformida Nordpool ja mitte vaielda selle üle, kas me peaksime elektrit müüma turul või mitte. Nordpool on taganud meile pikalt odava elektri, kuid börsi hinnastamise reeglid pole mõeldud olukorda, kus elektrit on puudu. Süsteem, mis pidi garanteerima tarbijatele odavaima hinna, toimib vaid siis, kui toodetakse rohkem kui tarbitakse. Praegu toimib ta vastupidiselt ja garanteerib hoopis tootjaile maksimaalse tulususe.

Kuna tootmisvõimsusi kiiresti turule juurde ei tule, mis hinna alla viiksid, on vaja muuta hinnastamise reegleid. Hinnalaeks tuleb kehtestada 1000 eur/MWh, sest see on mõistliku kasumimarginaaliga hind. Ei ole sellist elektrijaama olemas, millega 1000 eur/MWh ei tasu, aga 4000 eur/MWh tasub toota. Pakkujate nimed ja hinnad tuleb avalikuks teha, mis toob nähtavale need viimase võimsuse pakkujate kasumimarginaalid.

Kolmandaks on vaja plaani, millise tempoga me elektrivõimsusi turule toome järgmistel aastatel. Valitsuse üldine jutt sellest, et kiirendatakse taastuvelektrile üleminekut on eesmärgitu. Meil on vaja selget plaani, milline elektrijaam või tuulepark valmib 2024, millise tootmise käivitab Eesti 2026 ja millise 2028. Meil on vähem kui 10 aastat aega, et ehitada üles tootmisvõimsused, mis toodavad elektrit mitte ainult Eesti turule, vaid kogu Balti mere piirkonnas.