Tartu tuleva aasta eelarve keskne murekoht on kultuuritöötajate, aga ka kõige madalamal palgatasemel haridus-, sotsiaal- ja teiste alade töötajate palgad, sh lasteaia õpetajaabide ja koolides abiõpetajate omad.

Tartu on Euroopa kultuuripealinn 2024. Samas on kultuuritöötajate keskmine palk siin seni 1048 eurot. Riiklik miinimumpalk kõrgharidusega kultuuritöötajatele tõuseb 2023. aastal seniselt 1400 eurolt 1600 eurole. Ent kuigi ka Tartu muuseumides ja raamatukogudes töötab hulk kõrgharidusega erialaspetsialiste, ei küüni nende palgad ei nüüd ega järgmisel aastal kultuuritöötaja riikliku alammäärani.

Veel raskemas olukorras on Tartus kõrgharidusnõudeta ametikohtadel kultuuritöötajad, kelle palk jääb üldise riikliku miinimumi lähedale. Erinevalt Tartust on Tallinnas kõrgharidusega kultuuritöötajate palgad juba seotud riikliku miinimumiga.

Tartumaal oli keskmine brutopalk tänavu teises kvartalis 1753 eurot ehk tegu on Eesti keskmisest jõukama piirkonnaga. Samuti kasvab Tartus ka keskmine palk kiiremini võrreldes Eesti keskmisega. Ometi oleme olukorras, kus kõrvutame kaht arvu: 1048 eurot keskmine kultuuritöötaja palk Tartus vs. 1753 eurot keskmine palk Tartus. Ja sellest hoolimata räägime uhkusega Tartust kui Euroopa kultuuripealinnast, kus just muuseumid, raamatukogud ja huvikoolid kannavad paljuski igapäevast kultuurielu. Ka on sihtasutuse Tartu 2024 palgad märgatavalt kõrgemad Tartu hallatavate kultuuriasutuste töötajate palkadest. See on tekitanud selgelt tajutavat ebavõrdsust Tartu niigi väikeses kultuuriga tegelevas kogukonnas. Ühes otsas suhteliselt head palgad, teises katastroofiliselt madalad. Aastast 2017, kui tehti otsus kandideerida kultuuripealinnaks, on toimunud sisuliselt palkade stagnatsioon.

Tartu linnavalitsus oma hallatavate asutustega on suuruselt kuues tööandja Eesti avalikus sektoris. See tähendab Eesti mõistes suurt ja eeskujulikku organisatsiooni. Ja samas on linna palgal 600 inimest, kelle kuutasu täiskoormusele taandades on alla tuhande euro kuus. Nagu tihti Eestis kombeks - ei ole meil raha inimeste jaoks, aga meil on raha betooni jaoks.

Ka kultuurivaldkonna raha on Tartus planeeritud kulutada betoonitootjatele ehk ebamõistlikult suure südalinna kultuuri- ja kaubanduskeskuse ehitamiseks. Kui kehtestada Tartu linnavalitsuse palgal olevatele töötajatele miinimumpalk 1000 eurot, tähendaks see linna lisakulu 1,8 miljonit eurot. 274-miljonilise eelarve juures ei ole 1,8 miljonit ületamatu summa.

Tartus asuvatest organisatsioonidest üks suuremaid, Tartu ülikool, peatas hiljuti uued arendusprojektid ning suunas selle raha oma inimeste palkade tõusuks. See on väärt eeskuju. Tartu linnavalitsuse esindajate sõnavõttudest jääb alati kõlama keskne sõnum: kultuuri väärtustamine. Samas ei ole seda tegelikus eelarves näha. Tekib küsimus - äkki ei ole linnaeelarve planeerijad märganud linnavalitsuse enda sõnastatud prioriteete?