Mõnes Saaremaa paigas hakkab varsti saama juba nädal sellest, kui viimati liinidelt tulevat elektrivalgust nähti. Saarlased on sitked, pole meie jaoks suur üllatus, kui tugev tuul või lumi liinid maha võtab ning kodud ja lüpsilaudad pimedusse jätab.

Oleme harjunud, et siin liinid katkevad ja puid nendelt ära tuleb tõsta. Nüüd on aga suure lume tõttu kõik tööd väga vaevalised, sest enne tuleb teed sõidetavaks saada, et üldse kuhugi ligi pääseda. Vooluta ei tööta veevärk, vooluta kaob internet, koos sellega ka mobiilside ühendus.

Saaremaa seis ei ole veel paar päeva kiita, kuid keegi pole eriti üllatunud, sest paljuski oleme siiani saanud samuti loota vaid iseendale. Isegi hädaabikõne tegemine ei õnnestu. Toodetaksegi ise elektrit, kes generaatoriga, kes autos, tehakse tuli pliidi alla ja keedetakse süüa. Kel lahtine kaev, sel kergem.

Eks menetlus näitab, kas keskpinge katkestused on puhtalt torm Birgiti süü või polegi Elektrilevi liinide hoolduskohustus täidetud. Selge on see, et inimesed on teadmatuses ja usk, et rikke põhjuseks harjumuspärane tormikahjustus, on kadunud.

Generaatoritega voolu toota on kallis lõbu, päevaga joob generaator bensiinikuluna mängeldes ära 30 eurot. Nädal on siis 200 eurot. Presidendi julgustav sõna on muidugi üsna meeldiv, kuid Saaremaal on elu nagu maailma lõpus – sul on see, mis sul on, lisaks külm, tuisk, läbimatud teed ja tumm mobiiltelefon.

Mandrit on tormituul samuti räsinud ja lumi uputab ka seal, kuid Saaremaal on kõik koolid ja lasteaiad väljaspool Kuressaaret suletud. Generaatoreid nii palju ei ole, et kõike ajutise vooluga toita. Kui pumbad ei löö, siis pole tualettruumides olukord kiita. Raske on tagada lasteasutustes kriisistaabi soovitust kasutada kanalisatsiooni vastutustundlikult, et see ei täituks ega tekitaks täiendavaid ebamugavusi.
Parem on olukord seal, kus on liinid maa alla peidetud või vähemalt kaablis. See on kindlaim lahendus, et üksikuid majapidamisi toita. Koos investeeringutega suurtesse ülekandeliinidesse tagaks see majapidamistele võimaluse toota ja anda ülejäävat päikeseenergiat kodudest võrku.

Tore on tunda osavõtlikkust kõrgetelt võimukandajatelt, kuid sellest veel ehtsam on uhkus saarlastest, kes vapralt toime tulevad ega lase ennast Birgitil rivist välja lüüa. Loodame, et tulevik toob laiemad liinikoridorid, kaablisse pandud liinid ja suurema suutlikkuse kriisiga toime tulla.

Küllap lootma peab ikka head, kuid vahel on üsna selge, et Saaremaa on kaunis nurgatagune koht, kus ennekõike on maainimesel enesel olemas vakk kartuleid, patareidega transistor ja oma kaev oma õues. Vaatamata sellele on nad ju ka inimesed, kes ostavad täishinnaga elektrit nagu kõik ülejäänud.