Tänu tehnoloogia arengule ja uudsetele raviprotsessidele on patsiente võimalik rohkem ravida haiglaväliselt. Samal ajal on haiglaravi vajajate seas tõusvaks trendiks mitmikhaigustega patsiendid, kes ei sobitu tavapärastesse monoprofiilsete haiguskäsitlustega haiglatesse.
Antud põhjus ja noorte arstide soov olla kaasatud kaasaegsete raviprotsesside kujundamisse, mida praktiseerivad vaid suurhaiglad, on vaid üks osa meditsiinisektori praegusest olukorrast, mida võimul olev erakond mõista ei soovi.
Reformierakonna otsus tühistada Tallinna meditsiinilinnaku projekt on lühinägelik. Kuigi esmalt võib see tunduda kui poliitilist punkti võtva inimese torge, ei ole see praktikas nii. Kõik, kes on tutvunud riigikontrolli memoga, teavad, et amet ei viidanud kordagi sellele, et suurhaiglat pole Eestile vaja. Välja toodi vaid riskid, mis puudutavad investeeringute kavandamist ja juhtimise puudujääke.
Kõik, kes on tutvunud riigikontrolli memoga, teavad, et amet ei viidanud kordagi sellele, et suurhaiglat pole Eestile vaja.
Kordagi ei seatud kahtluse alla meditsiinivaldkonna spetsialistide tööd, kes on juba ligemale kümmekond aastat antud projekti ette valmistanud. Tõstatuvad hoopis küsimused, miks ei olnud riik ise Tallinnaga meditsiinilinnaku rahastuse vastutuses kokku leppinud? Mis on need põhjused, miks peaminister ei teinud kõike endast olenevat, et Eesti saaks Baltikumi kõige modernsema haiga?
Kriitikud viitaksid kindlasti olemasolevate haiglakomplektide renoveerimisele, kuid lubage meenutada, et Eesti haiglate pinnastandardid voodi kohta on väiksemad kui arenenud riikides. Eestis on see 126 ruutmeetrit voodi kohta, samas kui Euroopa Liidu (EL) keskmine on 175 ja USAs lausa 186 ruutmeetrit.
Taolised ruumilised väljakutsed mõjutavad märkimisväärselt nii meditsiinilise aparatuuri kasutamist, mis on üks paljudest eeldustest tänapäeva raviteenuste osutamisel, kui patsiendi õigust privaatsusele. Samuti on hetkel toimivates haiglates kommunaalkulutused ebamõistlikult suured. Sinna lisanduvad veel parkimisprobleemid ja muudki sisulised erialapõhised väljakutsed, mida täpsemalt oskavad kommenteerida arstid ise.
Nüüd aga jäävad murekohad lahendamata ning selle tagajärjel jäävad patsiendid ilma kaasaegsetest ravivõimalustest. Tekkinud olukorda püütakse lahendada, vastandades olemasolevaid haiglaid uue meditsiinilinnakuga.
Siinkohal võikski kõlada üleskutse meditsiinirahvale: ärge laske töö tegemata jätnud poliitikutel end üksteise vastu võitlema meelitada. Neljapäeval, mil otsus vastu võeti, oli väga kurb päev kogu tervishoiusektorile. Otsus tehti teid kõiki kaasamata ja näitab, mida Reformierakond tegelikult rahva tervisest arvab.
Olles töötanud Euroopa koridorides, saan väita, et põhjendus, nagu ELi rahastus oleks antud projekti puhul olnud küsimärgi all, ei ole lõplik tõde. Jah, iga suure projekti puhul on vaja kulutada palju uksi ja suhelda inimestega, aga siiski on kõik teostatav.
Antud projekt on seotud ka regionaalse kaitsevõime tagamisega. Tegemist oleks olnud strateegilise objektiga, mis võinuks mängida võtmerolli nii rahu ajal kui eriolukordades. Nimelt, Ukrainas toimuva sõja käigus on suur hulk sealseid haiglaid kaotanud töövõime, kuna nende maapealsed osad on olnud sihtmärgiks agressori tulele. Seega tundub pärast Ukraina sündmusi asjakohatu kritiseerida maa-aluse korruse lisamist Tallinna suurhaiglale.
Samuti pole asjakohane argument, nagu Tallinna meditsiinilinnak oleks agressiooni puhul peamiseks sihtmärgiks. Seda on iga haigla, olenemata suurusest ja asukohast. Peale selle on kaheldava väärtusega argument, nagu liikmesriigid ei toetaks vajadusel lisarahastuse otsust, kuigi see puudutab nende enda kaitseväelastele suunatud meditsiinilise abi võimekust.
Iga suure projekti puhul on vaja kulutada palju uksi ja suhelda inimestega, aga siiski on kõik teostatav.
Kui aga sõjast üldiselt rääkida, siis olen kindel, et riik teeb kõik selleks, et taolised sündmused meie riigi pinnale ei eskaleeruks. Kahjuks ei saa ma sama tõdeda pandeemia leviku puhul, mida agressor võib esile kutsuda, kasutades bioloogilist relva. Pärgviiruse pandeemia tagajärjel suletud piirid näitasid, et kui kuskil muutub olukord ohtlikuks, siis saab loota vaid riigisisesele tugevusele.
Siinkohal lubage meenutada, et Eestil puudub jätkuvalt laboratoorne võimekus tuvastada nii bioloogilise relva kui mõne muu haruldase viiruse kasutamist ühiskonna destabiliseerimise eesmärgil. Ukraina näitel oleks aga naiivne mõelda, et agressor ei kasutaks kõiki vahendeid, et oma tahtmist saada.
Tallinnasse meditsiinilinnaku ehitamata jätmine mõjutab muuhulgas Pärnutki. Kuigi Pärnu haiglal on väga head suhted Põhja-Eesti regionaalhaiglaga onkoloogia valdkonnas, siis on palju neidki haigusjuhtumeid, mille puhul vaadatakse abi saamiseks hoopis Tartu poole.
Tasub meenutada, et Tartu jääb Pärnust 180kilomeetrise autosõidu kaugusele, samas kui Tallinnasse on vaid ligikaudu 130 kilomeetrit. Patsiendi elu päästmise juures on aga tähtis iga kilomeeter ja minut. Seepärast kasutatakse väga erilistel puhkudel kopterit, kuid sellelegi projektile tõmmati kriips peale. Nimelt, mitmeotstarbelise meditsiinikopteri ostmine tühistati koos haiglaprojektiga, mistõttu on tulevikus pärnakatele kriitilistel hetkedel erilisel tasemel arstiabi saamine rohkem kui küsitav.
Reformierakond kasutas osavat kübaratrikki, tehes riigikontrolli märkused ära oma soovide elluviimiseks. Tegelikkuses pole valitsuserakond kunagi soovinud Tallinna meditsiinilinnaku ehitamist toetada, hoolimata sellest, et tegemist on kogu Eestile vajaliku kompleksiga.
Riigikontrolli poolt koostatud memo puhul on tegemist riskide juhtimise standardse protseduuriga, mida teostavad näiteks suurettevõtted, kui käsil on olulised ja keerukad projektid. Kuid sellistele probleemidele viitavate analüüside eesmärk ei ole kunagi projekti tühistamine.
Teisisõnu, kui isik ehitab maja ja ehitusjärelevalve käigus leitakse puudusi, siis need kõrvaldatakse, mitte ei lammutata maja maha.