Lugupeetud valitsus, ma õnnitlen teid! Te olete isegi kaua vastu pidanud. Rahvas kinkis teile neljaks aastaks võimaluse juhtida riiki, kuid näha on, et see töö osutus planeeritust raskemaks. Jah, mõistus ja süda ei käi alati ühte jalga, kuid see ei tähenda, et riigi valitsemisega võib mängida. Tark riigimees mõistab, millal on õige aeg rongilt maha astuda ja uuele suunduda.

On näha, kuidas meie riigi heaolu kokku kuivab. Olukord muutub keeruliseks ja samas küll irooniliselt ja uskumatult ka lihtsamaks, sest valikute hulk väheneb. Sügis läheneb ning ees ootab periood, mille jooksul tuleb lahendada palju keerukaid probleeme.

Lubage seepärast osutada mõnele olulisele puudusele meie riigi juhtimises, mis pidurdab ühiskonna arengut. Tänasel päeval on näiteks ebaselge, mis saab saabuval sügisel nii Eesti majandusest kui ka energeetikast. Rääkides tagajärgedest, puudutab sellega seotud teadmatus tervet ühiskonda: mitte vaid madala sissetulekuga elanikkonna toimetulekut ja toimimist, vaid ka ettevõtluse jätkusuutlikkust laiemalt. Omakorda lisandub tõsiasi, et Baltimaade regiooni taga käib sõda. Seega, millise sõnumi saadame teie poliitilise kemplusega välisinvestoritele? Me ei ole veel nii rikkad, et kulutada väärtuslikke päevi, tunde või kuid selleks, et pidurdada riigi arengut sel kriitilisel ajal.

Praegune riigikogu koosseis on jooksnud ummikusse ning kaotanud oma töövõime. Riigijuhtimine koos oluliste otsustega on pandud pausile ja mindud poliittehnoloogilise kemplemise teed. Hetkel tundub, et riigikogu üritab sellises tempos kulgeda järgmised 9-10 kuud ehk kuni järgmiste valimisteni välja.

Halloo, mäepealsed! Te teete seda olukorras, kus peaks tegelema hoopis järgmise aasta riigieelarvega. Meil tuleb võimalikult hästi üle elada eelseisev majandussurutis. Seega, ehk on mõistlik jauramise asemel pöörata tähelepanu hoopis sellele, et Eesti on Euroopas kõige kõrgema inflatsiooni kasvuga riik, ning tegeleda selle väljakutse lahendamisega? Kemplemise asemel tuleks Eesti elanikele selgitada, milline on plaan inflatsiooni ohjata. Või ongi teil kavas lasta inimeste toimetulekul vabalangusesse kukkuda?

Demokraatlikus ühiskonnas peab iga kodanik saama selge vastuse kahele küsimusele: kes juhib riiki ja kuidas riiki juhitakse? Praegu võib riigikogu koosseisus olevate erakondade vahel kujunenud suhete dünaamika pinnalt järeldada, et selget vastust nendele küsimustele pole, kuna puudub toimiv koalitsioon.

Praeguse riigikogu koosseisu pinnalt on Eestile hästi toimivat koalitsiooni raske luua. Meil on võimalus valida kas vähemuse võimu või Pütini jutupunktidega flirtiva lugupidamatu võimu vahel. Kumbki neist võimalustest ei oleks Eestile praeguses olukorras hea ning mõlemal juhul puudub asjaosalistel ka otsene soov seda teed minna. Seega on riigikogu jõudnud omadega patiseisu.

Kui erakorralisi valimisi ei tule, siis saame järgmise kümne kuu jooksul näha lakkamatut poliitvõitlust, mille kõige suuremaks kaotajaks on Eesti inimesed, kelle huvid jäävad esindamata ning märkamata. Kuid kas sellise töö tegemiseks andiski valija teile mandaadi? Teist oleks naiivne end siinkohal petta, et inimesed ei mõista teie tegelikku eesmärki. Me kõik saame aru, et tegelikult ei ole küsimus, kas ja kui palju peaks tõstma lastetoetusi, kui alles mõned kuud tagasi panite kokku lisaeelarve ning järgmise aasta eelarve koostamine koos muudatusettepanekute esitamise võimalusega on kohe ukse ees.

Elame perioodil, mil tekkinud probleemidega tegelemine nõuab erilist tähelepanu. Venemaa ettearvamatu käitumine, kõrge inflatsioon ja majandusraskused, inimeste toimetuleku küsimused ja sügisel taas pead tõstev võimalik koroonapuhang on vaid mõned märksõnad, mis kirjeldavad meie lähitulevikku.

Jah, riigikogu koosseis on jooksnud kinni ka varem, aga seekord on riigijuhtimises tekkinud tõrge varasematest tõsisem. Tobe oleks seda eitada, kui nii hariduse ja tervishoiu rahastamise kui ka politsei ja päästetöötajate palkade küsimused pole saanud laiemat tähelepanu ja arutelu. Välistada ei saa muidugi teatud erakondade suhtumist, et need grupid ei vajagi tuge.

Lõpetuseks, Eesti inimene väärib seda, et temaga peetakse ausat dialoogi ja tunnistatakse, kui enam ei tegeleta riigi juhtimisega, vaid keskendutakse ainult valimisvõitlusele. Sotside riigimehelikkus oma allkiri tagasi võtta ei too tagasi toimivat valitsust. Ainult egoistid või oma valijale antud sõna murdnud erakonnad kardavad erakorralisi valimisi. Sest kui valija leiab, et olete siiani õigesti käitunud, valib ta teid tagasi. Erakorralised valimised on ainuõige lahendus, mis ei kahjustaks riigi toimimist ja arengut ning aitaks leevendada niigi rasket eesootavat sügist.

"Eesti inimene väärib seda, et temaga peetakse ausat dialoogi ja tunnistatakse, kui enam ei tegeleta riigi juhtimisega, vaid keskendutakse ainult valimisvõitlusele."