LINNAPLANEERIMINE ei pruugi küll olla minu tugevaim valdkond, kuid julgus näpuga näidata sellele, mis on hästi või halvasti, tehtud ja tegemata, ning spordimehelik arusaam sellest, kuidas edendada meie kodulinna sporditaristut, panevad mind mõtlema tulevikule. Ehk saame Viljandi muuta senisest tervislikumaks linnaks?

Viljandis seadis uue standardi teelõik, mis jääb Ugala ja kultuuriakadeemia vahele. Enne selle remonti polnud siin tänavat, kus oleks piisavalt lai kõnnitee koos eraldi mahamärgitud rattateega. Usun, et kõik linlased näevad ja tunnevad erinevusi, mis tulenevad nüüdisaegsetest lahendustest – ükskõik siis kas kõndides, lapsekäru lükates või mõne kergliikuriga vurades.

KÕIKIDE TULEVASTE teedeehituste puhul tuleks tõsta esikohale eesmärk, et inimestel oleks võimalikult lihtne jala liikuda. Ning mitte ainult kesklinnas, vaid ka teedel, mis ühendavad omavahel linnaosi ja linna vallaga. Muidugi ei tohi ära unustada autoga liiklemist, kuid arvestades Viljandi kompaktsust ja seda, et kõik on tunnetuslikult lähedal, on võimalik küllaltki väikeste teelõikude korrastamisega muuta inimeste harjumuspäraseid liikumismustreid, nii et autoga sõitmise asemel eelistataks kergliiklemise võimalusi.

Arusaadavalt ei pea piisavalt laiade kergliiklusteedega ühendatud olema mitte ainult kaubanduskeskused ja elamurajoonid, vaid ka linnas enim kasutust leidvad sporditaristud. Noorte liikumisharjumuste kujundamine on tähtis ja linn saab kaasa aidata sellele, et lastel oleks linnas turvaline liikuda.

See ei tähenda mitte üksnes korras teid, kus sõita saab, vaid ka ohutuid teeületuskohti, mis annavad julgust neid teid üldse kasutada. Lapsevanemad innustaksid oma last ilmselt rohkem rattaga sõitma, kui nad teaksid, et too jõuab sellega ohutult sõbra juurde, kooli või trenni. Rattaga sõitmine on ju laste seas suhteliselt populaarne. Ükskord lugesin Jakobsoni kooli rattaparklas kokku 64 ratast. See on peaaegu kolme klassi jagu õpilasi.

PRAEGU ON kõrgendatud tähelepanu all Reinu tee ja Hariduse tänava teelõik, mis on nüüd suurenenud liikluskoormuse all kõvasti kannatada saanud. Linnakodanikele on tuttavad sealsed väga kitsad ja halvas seisus kõnniteed, mis vajavad samuti täielikku rekonstrueerimist. Eesmärk peab olema, et Männimäe ja riigigümnaasiumi vahel oleks kõigil ruumi ohutult liigelda.

Valuoja oru kõrval oleva Paala tee kõnnitee on samuti amortiseerunud, kuid et sõidutee on seal väga lai, võiks kaaluda eraldatud rattatee toomist sõiduteega samasse tasapinda. Paljud mujal levinud lahendused on Viljandis veel katsetamata ja meil on suurepärane võimalus seda teha.

TERVISESPORDI populaarsusel ja kergliiklusteede võrgustikul on otsene seos. Et mõnel Viljandist väljuval maanteel on kergliikluseks vajalik taristu juba loodud, tuleb koos Viljandi vallaga leida võimalused nende kergliiklusteede ühendamiseks ja märgistamiseks. Kindlasti tuleb linnal ette võtta terviseraja linnapoolse osa lõpuni väljaehitamine obeliskist Kösti ristini. Lisaks asfalteeritud rajale tuleb teha paralleelselt olemasoleva põhirajaga uus lõik, kus saaks põlvi lõhkumata joosta ka pehmemal pinnasel.

Targalt planeerides ja arvestades inimeste reaalseid vajadusi, saame luua hubase ja nüüdisaegse linnaruumi, mis pole kasutajasõbralik mitte ainult oma inimestele, vaid ka meie külalistele.