Sõda Ukrainas on puudutanud meist igaüht ja kindlasti oleme kõik mõelnud, kuidas on lood meie riigi ja igaühe julgeolekuga. Kuulumine Euroopa Liitu ja koht NATO vihmavarju all annavad meile teadmise, et riigil on tugev seljatagune, mis peaks suures plaanis mõjuma julgustavalt ning süstima enesekindlust Eesti elanikesse nii Järvamaal, Harjumaal, Tartumaal kui ka mujal. Teine julgustav teadmine on riigi järjepidev tegutsemine oma kaitsevõime tugevdamisel.

Aastaid tagasi tehtud kaitseväe arendamise pikk plaan on aidanud tõsta meie kaitseväe professionaalsust ning tugevdanud liitlassuhteid ja kaitsevõimekuse tehnilist olukorda. Ka kaitseliit on pidevalt oma taset tõstnud, mida ilmestab hästi Eesti elanike rekordiline huvi kaitseliiduga liitumise vastu pärast Venemaa rünnakuid Ukrainale. Seegi on riigikaitse osa, et igaüks oskaks kriisiolukorras kas relvaga või muul moel asuda riigi ja rahva kaitsele. Seetõttu on igati asjakohane küsida, kuidas saaks iga järvamaalane omalt poolt panustada enda kodupiirkonna kaitsesse?

Mis meile siin Euroopa Liidu ja NATO idapiiril arusaamatu tundub, on suurte rahvusvaheliste organisatsioonide kohatine suutmatus ja isegi soovimatus Venemaast tuleneva ohu tõsidust märgata. Tõsi, Eesti on lääneliitlasi pikka aega ohu eest hoiatanud ning see on meie poliitilist kapitali tublisti suurendanud. Meie poliitikute sõnu kuulatakse ja tsiteeritakse ning ainuüksi see teadmine aitab elanikkonna seas turvatunnet tõsta.

Turvatunne on laiapinnalise riigikaitse seisukohalt oluline näitaja, aga sellest üksinda ei piisa. Kui suure kaaluga on organisatsioonide ja ühenduste tunnustus, kes pole suutnud täita oma peamist eesmärki - hoida ära sõja kordumine Euroopas? Välispoliitiliselt seisab Eestil ees korraga nii suur ülesanne kui ka võimalus eristuda lihtsalt olukorra kirjeldajatest ja haarata initsiatiiv nendes tegevustes, mis aitavad viia läänemaailma julgeolekustruktuuride reformimiseni.

Riigi kaitsevõime ei ole midagi, mida teevad poliitikud ja kaitseväelased. Kaitsevõime seisukohalt on oluline valmisolek kriisiolukordades tagada kodanike turvalisus igas Eestimaa punktis. Kuidas tagada piisavad varud Järvamaa elanikele kriisiolukordade puhul, kus paiknevad Järvamaal turvalised varjupaigad rünnakute korral, kuidas toimivad hoiatussüsteemid jne - kõige selle korraldamisel on suurim ülesanne just kohalikul omavalitsusel. Omavalitsust ei aita lihtsalt niisama riigikaitse arengukava lugemine, sest sealt on puudu tegevusjuhis, mida täpselt saab ja tuleb teha. Ning alati läheb jutt rahale. Kui ei ole raha, pole võimalik ka midagi teha.

See on osaliselt tõsi ja riiklikul tasandil laiapinnalist riigikaitset korraldades tuleb arvestada, et omavalitsustel puudub vajalik kompetents ning juhiseid sellises olukorras efektiivselt käitumiseks pole riiulist võtta. Kindlasti on tegevusi, mis ei vaja suuri investeeringuid ja saaks korraldatud ka olemasolevate vahenditega või kodanikualgatuse toel, näiteks kuidas korraldada toiduainete olemasolu, kes haldab olulist tõest infot ja kuidas see levib, mida arvestada ruumilistes planeerimisprotsessides, missugune on tööjaotus kriisiolukordades jne.

Kui omavalitsusel oleks kasutada juhised, kuidas igas eluvaldkonnas arvestada ka julgeolekualase momendiga, saaksime teha kohalikul tasandil ennetavalt otsuseid, mis aitavad kogu riigi kaitsevõimet tugevdada.

Lisaks on oluline roll igal järvamaalasel endal. Ei tasu unustada, et Ukraina rahvas võitles välja oma (sõna)vabaduse ja sõltumatuse 2014. aasta Maidani rahutuste käigus ning seejuures omandati väga mahukas pagas, kuidas ennast kriisiolukorras mobiliseerida ja organiseerida. Järvamaal puudub küll Eesti kaitseväe statsionaarne üksus, aga see ei tähenda, et Järvamaa oleks kaitseta. Kutsun järvamaalasi üles liituma kohaliku Järva malevaga just sellepärast, et omandada teadmised ja näha enda rolli suuremahulises kaitsevõrgustikus. Kui kunagi peaks juhtuma, et Eestit rünnatakse, siis iga inimese ellujäämine võib suuresti sõltuda just sellest. Sõduri baasoskusi ei tohiks keegi meist alahinnata. Hiljutises sõnavõtus ütles Kersti Kaljulaid, et Ukraina seisab meie kõigi eest. Jah, see on tõsi, aga kui meil on vaja enda kodu kaitsta, siis kui valmis sina selleks oled?