Kohtusin hiljuti jõuluturul Paide muusika- ja teatrimaja ees inimesega, kes oli kolinud eelmisel päeval Paidesse ja avas oma joogastuudio. Põhjuseks just see, et elukeskkond on väga palju parem kui pealinnas, samas on pealinn mõislikult lähedal, sinna saab nii autoga kui ka Türilt rongiga.
Viimasel paaril aastal on Paide elanike arv püsistunud ja hakanud kergelt suurenema. Hea pinnase elanike elukvaliteedi tõusuks annab ka järgmistel aastatel Paide külje all valmiv piimakombinaat, mis pakub väljundit nii kohalikele inimestele kui ka inimestele väljastpoolt.
Kõik linnad väljaspool «kuldset ringi» on otsinud võimalusi, kuidas silma paista ja muuta oma elukeskkond selliseks, et inimesed tahaksid tulla külla ja loodetavasti ka elama asuda.
Eks põhjusi, miks peaaegu pooled Eesti inimesed elavad Harjumaal, aga mitte Lõuna-Eestis, on teisigi, ennekõike just töökohtade hulk, teisalt ka ligipääsetavus.
Nüüd, kui valitsus on teadlikult pannud 2+2-teede rajamise umbes kümneks aastaks ootele, on see suurepärane võimalus Järvamaal tervikuna kriitiliselt üle vaadata oma arenguplaanid lähtuvalt just sellest, kuidas seda võimalust maksimaalselt ära kasutada.
Viljandis näeme tugevat probleemi uute ja nüüdisaegse planeeringuga korterite puuduses, sest noored pered ei taha endale kodu vanas paneelmajas. Soovitan Paidel kaaluda nüüdisaegsete kommunaalüürikorterite ehitamist. Nii on tehtud Pärnus ja Imaveres.
Nende näitel võib kinnitada, et see aitab liikuvaid spetsialiste ümber asuma meelitada ning muudab nende kolimise ja tulevikku puudutavad otsused mugavamaks.
Viljandi praegune linnavalitus pole sellest suunast huvitatud, isegi puudub ettekujutus linna rahvastiku ja rolli kaugema tuleviku kohta. Paide õnneks ei oota, et keegi lahendab probleemid ja lahendused saabuvad kuidagi iseenesest. Mul on hea meel näha, et minu lapsepõlve suvekodulinnas on tingimused arenemas paranemise poole ja võimalusi, mida areng pakub, suudetakse ehk ka ära kasutada.