Tokyo olümpiamängudele järgnenud aeg on olnud sõudmise OM-pronksile Kaspar Taimsoole keeruline.

Aastate jooksul 11 tiitlivõistluste medalit võitnud 36-aastane Taimsoo on seadnud sihiks järgmise aasta Pariisi olümpiamängudele jõudmise. Mullu ühepaadi mõtteid mõlgutanud Taimsoo on praeguseks seadnud endale uue eesmärgi ja istunud kahepaati Sten-Erik Andersoniga. Üheskoos harjutatakse Viljandis legendaarse Matti Killingu juhendamisel. Koondisse kumbki sõudja praegu ei kuulu. Tulevikku vaadates tõdes Taimsoo, et uus kuu peaks andma vastuse, kas temas on veel tippsportlast või mitte. Hiljemalt tuleva aasta Pariisi olümpiamängudega saab tema karjäär siiski kindlasti läbi.

„Kuna minul oli talvine ja kevadine ettevalmistus küllaltki lünklik ja Sten on Matti käe all treeninud, siis proovime praegu teineteist aidata. Koos on ikka vähe lõbusam. Üksinda ei saanud ma seda rütmi enda jaoks õigeks,“ selgitas Taimsoo pärast teisipäeva hommikul tehtud trenni paatkonnavalikut.

Ette antud mudelaeg

Taimsoo ei ole mõtet jõuda ühepaadiga olümpiale maha matnud, kuid praegu on panus kahepaadil. Septembris Belgradis toimuvatele maailmameistrivõistlustele jõudmiseks on vaja täita sõudeliidu seatud kriteerium. Selleks tuleb üle sõita n-ö mudelaeg. Tegu on ajaga, mille puhul lisatakse maailma tipptulemusele 5%. Kahepaadi puhul tähendab see aega 6.15. Nimetatud mudelaeg tuleb üle sõita 29. ja 30. juulil Viljandis toimuvatel Eesti meistrivõistlustel.

„Mudelajaga MM-ile saada ei ole lihtne. Kindlasti on ka natuke halli ala. Matti ise on juhatuses ja saab anda meie trennide kohta tagasisidet. Oskame ju hetkeseisu adekvaatselt hinnata. Teeme juuli keskel arstliku kontrolli, et näha, mis meie sees peidus on. Kas mootor töötab või mitte,“ rääkis ta plaanidest.

Sportlikus mõttes pani Taimsoo viimase suurema märgi maha Tokyo olümpiamängudel, kus ta saavutas neljapaadi koosseisus kuuenda koha. Ent nüüd saab sellest kaks aastat ja augustist talle Eesti olümpiakomitee B-kategooria toetust (palgafond 1600 eurot, ettevalmistustoetus 1650 eurot) enam ei maksta.

Taimsoo sõnul on seega peagi sisekaemuse aeg. „Vanus ja elukorraldus on selline, et töötu olla ei kannata. On vaja sissetulek tekitada. Selles osas tuleb ka alaliiduga läbirääkimised teha. Kas nad näevad, et tahavad mind mingis variandis kasutada, või tuleb toetajatega asjad läbi rääkida. Õnneks on Eesti meistrivõistlused kuu lõpus ära,“ tõdes Taimsoo ja lisas, et talle on suur motivaator ikkagi Pariisi olümpia. „Kui tähed reastuvad ja minus on ka järgmise kuu järel tippsportlast, siis tahaksin hiljemalt järgmisel kevadel kvalifikatsioonivõistlusel ikkagi olümpiapääset püüda. Nüüd on tehtud mitu kuud korralikult trenni, et saada järgmise aasta maiks spordikeeles päris heasse vormi.“

Pettumuse valmistanud olümpia

Viimastele aastatele tagasi vaadates märkis Taimsoo, et pärast Tokyo olümpiat tundus talle, justkui Pariisini on aega küll. Lisaks jättis Jaapanis peetud olümpia tulemus hinge pettumuse. Seetõttu oli tal keeruline end trennideks uuesti kokku võtta.

„Tokyo järel olin meie kuuendas kohas väga pettunud. Olin enda sees veendunud, et ebaõnnestumise korral tuleme ka vähemalt hõbemedaliga tagasi. Minek oli väga hea. Tundsin, et paat töötab kokku ja oleme kiired. Oli sündmuste jada, miks me ei olnud esimeseks sõiduks valmis. Oleksime pidanud leidma võimalused, et varem kohale minna. Öeldi, et paati ei saa kätte ja see on pitseriga kinni. Olümpia käigus tuli välja rida riike, kes olid oma paadi siiski varem kätte saanud. Oleksime pidanud ise rohkem suruma,“ meenutas Taimsoo. „Isiklik elu oli ka pööristes antud hetkel. Meil oli perekondlikult palju asjaajamisi ja seetõttu ei leidnudki ma spordisoont mõnda aega üles,“ lisas mullu suvel esmakordselt isaks saanud sõudja.

Taimsoo sõnul oli nüüd viimane aeg end sportlikus mõttes käsile võtta ja tema arvates on see viimastel kuudel ka õnnestunud. „Hinges on paar asja. Tahaksin ennast veel täielikult realiseerida. Kui kõik töötab, siis spordi tegemine on väga äge ja pakub emotsionaalselt palju. Tuli ka arusaam, et olümpia ei ole enam väga kaugel ja tasub pingutada. Selle aasta MM-iks ei jõua vormikõverat maksimaalselt üles ajada, kuid järgmisel aastal on paar võimalust veel. Seega on igati mõistlik vähemalt järgmise aasta maini hullu panna,“ vaatas Taimsoo eelkõige tuleval kevadel toimuvatele olümpiamängude kvalifikatsioonivõistluste poole. Ta tõdes, et ilmselt teeb ka Killing kõik endast oleneva, et teda vähemalt sinnani tippspordis hoida. „Praegu hoian silmad olümpial. Sinna oleks vaja saada. See on motiveeriv faktor. Selle nimel tasub pusida. Viis olümpiat oleks ikka märgiline.“

„Seda võin kõva häälega välja öelda, et hiljemalt järgmise aasta olümpia järel lõpetan spordi ära. Selleks ajaks on kool [Taimsoo õpib programmeerimiskoolis kood/Jõhvi] ka läbi, siis on igapidi õige aeg otsida elus teisi väljakutseid. Ei julge öelda, et järgmistel riigikogu valmistel kaasa löön, kuid kohalikel valimistel kindlasti,“ lisas Taimsoo mõne infokillu kaugema tuleviku kohta.

Mõistab alaliidu otsust

Õppetöö kõrval panigi Taimsoo talvel palju energiat riigikogu valimistel kandideerimisse. „Veebruaris läks palju tuhinat sinna. Sõitsin kõvasti ringi. Järvamaal natuke vähem, kuid Viljandimaal rohkem. Käisin kõikidel meie piirkonna koolidebattidel. Energiat võttis see palju, kuid hääli tuli kokku üle 1000, mis oli üllatavalt positiivne tulem. Tulevikuks on see hea kapital,“ sõnas Eesti 200 ridadesse kuuluv Taimsoo.

Kool, valimised, volikogu ja noore isa ülesanded viisidki selleni, et kevadel Taimsood enam koos koondisega Itaalia veelaagrisse ei võetud. Selle asemel tegi ta Käärikul paar üldkehalise treeningu laagrit. „See on juba vana teema,“ vihjas Taimsoo sellele, et sel teemal ei ole mõtet pikemalt peatuda. „Eks alaliit oli ka minu sellistest „tahaksin sporti teha“ stiilis vastustest väsinud. Nende poolt ka arusaadav. Ega ma ei olnud andnud selgeid indikatsioone, et olen valmis täiega sporti tegema.“

Taimsoo sõnul on ta nüüd paar kuud täiega sporti teinud ja valmis pingutama ka järgmisel aastal: „See hooaeg tuleb elus püsida, siis saab näha, kuhu välja jõuame. Lahtisi otsi on natuke palju, kuid kui sõudesport mind veel korra vastu võtab, siis olen valmis, kui ei võta, siis olen valmis edasi liikuma.“