Kuigi sõda käib Ukrainas juba kaheksandat aastat, vallutas Venemaa eile hilisõhtul ametlikult Ida-Ukraina ning tunnustas isehakanud Donetski ja Luganski nn vabariike. Sellega sooritas Venemaa agressioonikuriteo ja Vene väed tungisid Euroopasse.

Eesti valitsus on välispoliitiliselt suutnud viimaste kuude jooksul hästi oma seisukohad maksma panna nii Euroopa Liidus kui välismeedias. See, mida Balti riigid on rääkinud aastakümneid, on suure vaevaga jõudnud Euroopa Liidu kollektiivse ühtsuse teadvusesse, kuid alles tänasest algab raske periood, sest Euroopa riikidel tuleb sõnad muuta tegelikkuseks.

Venemaa tuleb Julgeolekunõukogus peatada

Eesti liikmelisus Julgeolekunõukogus küll lõppes kahe kuu eest, kuid välisminister Liimetsal tuleb nüüd kasutada saavutatud sidemeid ja nõuda Venemaa liikmelisuse peatamist ÜRO Julgeolekunõukogus, kuni Venemaa ei pea kinni ÜRO hartast.

Venemaa ja Hiina on tandemina alates 2012. aastast takistanud Julgeolekunõukogu tööd rahu tagamisel maailmas. Agressorriigil, kes ähvardab tervet Euroopat ja on viimased 30 aastat annekteerinud enda piiride ümber teiste riikide territooriume, ei ole kohta kõrgeimas rahvusvahelist rahu ja julgeolekut kaitsvas institutsioonis. Aeg on nimetada praeguse režiimi all tegutsev Venemaa paariariigiks ning anda Putin Rahvusvahelise Kriminaalkohtu alla.

Euroopa Liidu sanktsioonipaketti tuleb laiendada

Eesti valitsusel tuleb nüüd tagada, et Euroopa Liit kehtestaks viivitamatult ettevalmistatud sanktsioonipaketi Venemaa ja Putini lähiringi vastu. Juba on näiteks Itaalia peaminister teatanud, et energiasanktsioonide tegelikku kehtestamist Itaalia ei toeta.

Lisaks tuleb Eestil nõuda sanktsioonide kehtestamist Venemaale tehtavatele investeeringutele ja kaubavahetusele, mitte ainult Donetskile ja Luganskile, nagu USA täna hommikul teatas. Enamgi veel, kogu Venemaa valitseva kliki varad ELis tuleb külmutada, et nende ärid ei saaks vabalt Euroopas tegutseda ega nende perekonnad õppida ja elada. Eesti eksport Venemaale 2021. aastal oli 800 miljonit eurot, millest lõviosa moodustasid masinad ja seadmed. Ka Eesti ettevõtjatel tuleb olla sanktsioonides solidaarne.

Eestil tuleb olla valmis Mali asemel saata missioon Ukrainasse

Pärast 80 aastat on Venemaa taas sõjaliselt tunginud Euroopa territooriumile. Eesti on oma tagasihoidliku panuse andnud relvastuse loovutamisel Ukrainale. Enam ei tohi Euroopa Liit oodata ja loota diplomaatilisele lahendusele. Keegi ei taha relvakonflikti Euroopa südames, kuid ka Eesti kaitsevägi peab olema valmis saatma meie mehed ja naised Mali asemel Ukrainasse.