Tallinna linna valitsemine on nagu Nõukogude Liit – pärast aastakümneid hakkab isegi lootus kaduma, et Tallinn võiks kift, puhas ja mugav linn olla. Nõukogude Liidus vähemalt raiuti jääd, Tallinnas olen näinud jää raiumist vaid Vene saatkonna ees ja Rotermannis.

Eriti paistab räpasus välja talvel, kui võrdlemisi puhtad on vaid suured magistraalid, et autoga mugav linnaosade vahel sõita oleks. Sedagi soolatamisehinnaga, sest soola mahapesemise kulu autodelt, ratastelt ja saabastelt lükatakse linnakodaniku kaela. Ära veetakse lund peamiselt magistraalidelt, vanalinnast ja Vabaduse väljakult; mujal uputagu, sest kallis olevat.

Jalakäijad aga peavad ise vaatama, kuidas saavad – et jääpurikas kaela ei kukuks ega jalg jäisel kõnniteellibiseks. Linna ei huvita. Nagu me teame, on kõnniteede puhastamise Tallinna linnaisad lükanud majaomanike kaela. Tulemus on majast majasse vahelduv ja paneb jalainimese otsesõnu vanduma. Pensionäridest kojamehed ja eramajaomanikudlükkavad kohusetundlikult majaesist. Samas kui näiteks meie Kalamaja kortermaja on palganud hooldusfirma Kvatro, kes nädalavahetuseti ei tööta ja kui autod on juba kõnniteest üle sõitnud, siis rohkem ei viitsi lükata. Aga kõnniteel sõidavad autod seepärast, et kahesuunalisel tänaval ei mahu kaks autot lumevallide vahel kõrvuti liikuma. Sest linn lund kõrvaltänavatelt eriti ära ei vea. Veelgi lihtsam on omanikul osta poest punase-valgetriibulist linti ja sulgeda kõnnitee sootuks. Positiivne külg on selles, et kel jaksu sumbata, ei pea eraldi spordisaaliminema, saavad füüsilise koormuse kõnniteedel kätte.

Rääkimata jalgratturitest, kellele enne valimisi sügisel punased triibud asfaldile tõmmati, nüüd on need mattunud lumeplöga alla. Samas kui 80 km põhja pool Helsingis on jalgrattateed puhtad.

Tallinna abilinnapea sõnul maksaks kõnniteede koristamine linnale 17 miljonit. See on Tallinna miljardilise eelarve juures mõõdukas summa. Ometi eelistab meie linnavalitsus jätta talvel jalakäijad sumpama põlvini lumes, lapsevankritega vanemad autoteedele ja ratastooliinimesed tubadesse vangi. Keskerakonna valijaid Lasnamäel ja Pelgurannas see mure ei tundu vaevavat, sest aastakümneid neile see lahendus sobib.

Näiteks Helsingi linn kulutab lumekoristuseleligikaudu 25 mln eurot aastas. Kommunaalametisõnul kulutab Tallinn aastas keskmiselt lumeäraveoks 175 000 eurot. See on alla kolmandikusuurema Noblesneri kvartali korteri hinnast...

Tallinna kõrval tundub Tartus-käik nagu oleks nõukaajast pääsenud ja päris-Eestisse jõudnud.