Eesti 200 valimisprogramm on tihe: haridus, kultuur, majandus, riigireform, rohepoliitika. Valimisprogrammi eestvedaja, kui nii tohib öelda, oli Eesti 200 aseesimees Kristina Kallas. Miks nii palju hariduspoliitikat? Kuidas saab kiirendada tuuleparkide ehitust?

Mis ootab inimesi ees Eesti 200 valimisprogrammis? 

Meie jaoks on kõige olulisem see, et me teeksime Eestis täna ära need otsused, mis 10-15 aasta pärast tooksid meile tulu. Et ka järgmistes kriisides suudaksime selg sirgu püsti seista. 

Eesti 200-le on algusest peale olnud väga tähtis hariduspoliitika, sinna investeerimine. Eesti inimeste haridustase on see, mis määrab ära meie heaolu, rikkuse, majanduskasvu. Ka meie kestvuse ja kultuuripüsivuse. See on kõik haridusega soetud ja seetõttu haridusega seotuid investeeringuid peame me kõige olulisemaks. 

250 miljonit eurot  vajab haridus iga aasta juurde ja seda me oleme lubanud oma valijale, et seda me teeksime ka valitsuses. 

Kas see tähendab seda, et kõrgharidus jääb õppuritele tasuta? 

Eestikeelne kõrgharidus jääb tasuta! Aga meie jaoks ei ole mõistlik see, et ülikoolidel ei ole lubatud tasu küsida, kui on veel turul olevad inimesed, kes tahavad kõrgharidust saada, kuid tasuta kohad on täis ja rohkem kohti juurde ei saa, sest eestikeelset haridust ei lubata tasu eest anda.

See piirang tuleb maha võtta, sest võimalikult suur hulk inimesi Eestis peab saama kõrgharidust. Ülikoolid on täna muutumas täiskasvanud inimeste karjäärimuutuse aluseks: inimesed tahavad tulla uut eriala omandama. Need piirangud, mis on eelmise kõrgharidusreformi ajal pandud, on ülikoolidele piiravad. 

Väga suur osa valimsiprogrammist kuulub rohepoliitikale. Tõite välja, et Eesti on aeglane ja tuleb kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu. Praegune valitsus räägib seda juba suvest alates, et tuleb kiirendada. Kuidas siis kiirenda nii, et oleks ka kiirem? 

Kiirendada ei saa niimoodi, et hakkad uusi arengukavasid tegema või uusi analüüse tegema. Kiirendada saab siis, kui oma planeeringuid täitsa ära muudad ja hakkad tegema poliitilisi otsuseid. Täna seisavad kõik arendused planeeringute taga. 

Nüüd me jälle kuulsime uuringust, kus leiti, et Hiiumaa merevetesse ikka ei saa tuulikuid arendada. Sellistes kohtades tuleb teha poliitiline otsus, et «jah, saab küll ehitada.» Me peame sinna seda ehitama! See on poliitikute otsus, mitte aga ametnike.  

Me oleme rahulolematud mitte ainult praeguse, vaid ka eelnevate valitsustega. Kui nad kõik ütlevad «mitte midagi ei saa teha», «me peame tegema uuringuid, peame keskkonnamõjusid uurima». Muidugi tuleb keskkonnamõjusid uurida! Aga äkki üritaksime kuue aasta asemel kuue kuuga seda uurida.

Sellises olukorras nagu me täna oleme, on vaja hakata tegema poliitilisi otsuseid, selleks, et me saaksime tegelikult mõistliku elektrihinna. Ega küsimus ei ole ju rohepöördes iseenesest. See, mille eest me võitleme on see, et meie Eesti ettevõtted jääksid ellu ja et meie inimeste heaolu ei langeks selletõttu, et me ei suuda tagada mõistlikku elektrihinda turul. 

Praegu on veel poolikud otsused — kas see on siis seetõttu, et valitsus ei julge öelda, et nüüd kellegi maja taha või aia kõrvale ehitatakse tuulepark? 

Me teame, et meil on Eestis palju suurem võimalus arendada meretuuleparke. Meie rannikuala ja piir on väga suur. Tegemist on üsna madala merega. Me peame seda maksimaalselt ära kasutama. 

Ja teine on see, et meie ei pea metsamaad ja põllumaad katma tuulikute või päikesepaneelidega. Näiteks päikesepaneelide puhul saab ära kasutada hooneid: neid sinna peale panna. Maksimaalselt kiiresti päikesepaneelid üles panna ja need ka võrku lasta. Ja see võrguarendus on see, mis on meil väga aeglane olnud. 

Aga rohepööre ei ole ainult energeetika. See on ka ringmajandus, elurikkus, metsandus ja kliimasoojenemise vastu piduri tõmbamine. Eesti ei tohi siin järgi lohiseda Euroopa Liidu regulatsioonidele, avastades ühel hetkel, et need regulatsioonid ei ole mõisltikud meie riigi jaoks. Me peame olema rohepöördes oma huvidest lähtuv eestvedaja! 

Riigieelarve peab Eesti 200 sõnul olema tasakaalus. Politsei- ja piirivalveamet pidi kärpima, Päästeamet pidi kärpima ning neid ootab veel ees 2024. aastal kokkuhoiu kohustus. Kas sisejulgeoleku puhul peab sellist kohustust peale panema? 

Meie mure on see, et niivõrd kiiresti, lühikese ajaga ja kergekäeliselt on mindud ja unustatud Eesti korraliku rahanduse põhimõte. See teeb murelikuks. Küsimus ei ole selles, kas mingil aastal on riigieelarve suures miinuses või mitte. 

Vaadates tänavust aastat, siis on vaja teha suuremaid kulutusi seoses sõja ja rohepöördega. See on arusaadav. Aga kui me vaatame tänase valitsuse pikaajalist plaani, siis ei ole nägemust sellest, kuidas me tuleme tagasi mõistliku rahanduse juurde. 

Eesti riik ei saa lubada endale pikaaegset miinusega elamist. Meil ei ole seda varu, millega me suudaksime tagada kohustuste täitmist. Me ei suuda pensione maksta, ei suuda õpetajatele palkasid välja maksta: kui me nii jätkame, siis see oht tuleb. 

Keskerakond ütles laupäevasel üldkogul, et praegune valitsus ei toeta ettevõtjaid, kuid praeguses majanduslikus olukorras on ettevõtjate toetamine vajalik. Kuidas Eesti 200 olukorda näeb? 

Antud olukorras, kus Euroopa ühisturul kõik valitsused on asunud oma ettevõtjaid toetama, on Eesti ettevõtete jaoks kahjulik see, kui Eesti valitsus nende selja taha ei tule. Tänases situatsioonis ettevõtete toetamine on oluline. Aga Eesti 200 on öelnud, et see ei saa olla pikas plaanis jätkusuutlik. Me ei saa lõputult ettevõtteid toetada. 

Pikas plaanis on aga vajalik, et me saaksime elektrihinna mõistlikuks. Ka siin on Eesti riigi vastutus elektrivõimsused üles ehitada. Peaminister ütleb, et see on 10 aasta plaan, aga ma arvan, et seda saaks ka viie aastaga teha. Ma arvan, et seal on vaja lihtsalt tegutseda.

Ettevõtjad ei oota, et neid peetaks üleval toetustel. Nad tahavad toimida konkurentsi tingimustel. 

Miks peaks just teid valima? 

Sest riigikogusse ja valitsusse on vaja värsket energiat. Natukene julgust teha asju ära. Paratamatult olles riigikogus 20-40 aastat, siis tundub, et paljut ei saagi teha. 

Energia, mis meil riigikogus täna on, on kinni jäänud. Me toome värskust. Meie eelis on see, et me näeme, millised on need valdkonnad, mis vajavad arendamist.