Kolmapäeva õhtul kohtus julgeolekuekspert ja kevadistel valimistel Eesti 200 kandideeriv Kalev Stoicescu Haapsalus huvilistega, kellega rääkis Ukraina sõjast ja Poolat tabanud raketist.

Ehkki Stoicescu oli haapsallastega valmis rääkima ka kohalikest muredest, huvitas kultuurimajja kogunenud inimesi siiski eelkõige sõda Ukrainas ja selle üleilmsed mõjud.

Stoicescu alustas oma esinemist eelmisel õhtul Poolat tabanud raketi teemal. Tema hinnangul ei tohi NATO Poola sattunud raketitabamusse suhtuda leebelt ega piirduda ainult hukkamõistva avaldusega koos ähvardusega, et kui midagi sellist veel juhtub, siis näete, mis teeme. „See on vale tee, sellest jääb väheks. See on väga pehme reaktsioon ja Venemaa võtab seda kui nõrkust,“ ütles Stoicescu.

Juhul, kui oli tegemist Vene raketiga, peab Stoicescu sõnul NATO vastama jõuliselt ja proportsionaalselt. Kui aga ei olnud tegemist Vene raketiga, sattus rakett Poola siiski ainult Venemaa rünnaku tõttu Ukrainale. „Venemaa ei saa mitte kuidagi end puhtaks pesta ja öelda, et Ukraina tulistas teid,“ ütles Stoicescu.

Teisipäevaõhtuste sündmuste valguses peab NATO idatiiva kaitse tugevnema. Julgeolekueksperdi hinnangul peab NATO piiril olema õhu- ja raketikaitse Baltimaadest Musta mereni. Samuti peab Stoicescu hinnangul NATO katma Ukraina lääneosa vähemalt Kiievini. „See on enesekaitse, et kaitsta linnu ja taristuid – et need raketid ei jõuaks kaugemale. Venemaa peab nägema, et kaitseme end aktiivselt ja tegutseme jõuliselt,“ ütles Stoicescu.

Samuti annaks Stoicescu Ukrainale suurema laskeulatusega relvi. „Kust tuleb loogika, et kui Venemaa läks Ukrainale kallale, peab see sõda ilmtingimata toimuma ainult Ukraina pinnal Ukrainat hävitades? Miks ümberkaudsed Venemaa oblastid on pühad ja puutumatud?” küsis Stoicescu.

Kuigi Venemaa üritab praegu serveerida Ukraina sõda kui võit-võit-olukorda, nagu see oli Talvesõja ajal Soomes – annab natuke maad ära ja on vaba –, on Stoicescu hinnangul selliseks lahenduseks hilja. Seda saanuks teha aprillis, kuid enam mitte. „Nüüd tuleb minna lõpuni,” ütles julgeolekuekspert. Tema sõnul võidab sõja see, kes peab saabuva talve paremini vastu. Venemaa vaherahule ei maksa loota, sest see oleks vaid vahepaus, et koguda jõudu ja minna uuele pealetungile.

Stoicescu hinnangul võiks Venemaa, kes soovib enda ümber neutraalset tsooni, teha seda oma piirides. „Neil on nii suur riik, tõmmaku oma piirides 300, 500 kilomeetrit tagasi. Tekitagu oma territooriumil see puhver, kui neil seda nii väga vaja on. Miks see puhver peab meie kohal olema?” ütles Stoicescu.

Mitmel korral kohtumise jooksul nimetas Stoicescu nii Putinit kui ka Venemaa välispoliitikat skisofreeniliseks. „Putin on eluaegne KGB-lane, ta näeb kõiges erioperatsiooni. Oma sõja nimetas ka erioperatsiooniks,” ütles Stoicescu.

Haapsallased tundsid huvi, kuhu on minna mobilisatsiooni eest põgenejatel. Stoicescu tunnistas, et ega neid kusagil oodata – minna on neil vaid Gruusiasse ja Kesk-Aasiasse, tagasiteed neil meestel aga ei ole ja tänu tööealiste inimeste lahkumisele kannatab Venemaa majandus veelgi. „Putinile oli teada, et mobilisatsioon on ebapopulaarne. Ukraina sõda oli mõeldud televisioonisõjana, aga nüüd tuli see neile koju kätte,” ütles Stoicescu.

Ukrainas toimuvale sõja kõrval huvitas haapsallasi ka Hiina roll sõjas ja hiinlaste võimalik Taiwani ründamine. Stoicescu sõnul on temalt palju küsitud, kas hiinlased ründavad Taiwani enne, kui sõda Ukrainas on läbi. Julgeolekueksperdi hinnangul õpib Hiina praegu Ukrainas toimuvast sõjast ja jälgib, kuidas läänemaailm reageerib. See oli ka põhjus, miks Hiina hääletas ÜROs Venemaa vastutusele võtmise vastu. Stoicescu hinnangul hääletasid hiinlased just nii seepärast, et nad ei soovi, et ka neid agressiooni korral vastutusele võetaks. Stoicescu hinnangul ei soovi Hiina Putini režiimi kukkumist, sest sel juhul kaob neil tugev liitlane.

Haapsallasi huvitas seegi, kas Hiina ei või hoopis Venemaalt tulevikus tükki võtta. „Usun, et aastad lähevad ja mingil hetkel on Venemaal Hiinaga suured probleemid, millega ta ise hakkama ei saa, ja vajab abi läänelt, kelle vastu ta praegu on,” ütles Stoicescu.
Hiina võimalike vallutuste tõttu tundis üks Haapsalu proua muret ka selle üle, mis saab Taiwanis praegu toodetavatest mikrokiipidest. „Need saab kas Hiina endale või need hävitatakse. Mõlemal juhul oleme mikrokiipidest ilma,” muretses proua. Stoicescu lootis, et lisaks Taiwanile hakatakse kiiremas korras kiipe tootma ka mujal läänemaailmas.

Kõigi võimalike sõdade valguses uuris üks haapsallane, kas USA on ikka maailmas suurim militaarjõud. Stoicescu uskus, et on.