Eesti viib oma kultuuri väliseestlaste juurde aktiivselt - kontserdituurid, näitused jms. Võib-olla peaksid Eesti saatkondades Kanadas, USAs ja Rootsis olema ka kultuurinõunikud, kes annaksid kultuurivahetusele hoogu juurde.

Vanema generatsiooni read paratamatult hõrenevad, mistõttu on vaja luua tugevamad sidemed noortega, keda peaksime Eestiga rohkem siduma.

Sünnijärgsetel Eesti kodanikel pole topeltkodakondsusega probleeme - ka tulevikus.

Eesti kodanikel, kes elavad terves maailmas, on õigus hääletada riigikogu valimistel. Igaühel on kindel valimisringkond. Väliseesti valimisringkonna loomine on sümboolselt sümpaatne idee, kuid see vajab põhjalikumat arutelu, sest taoliste eksterritoriaalsete valimisringkondade näiteid ei pruugi leida ka teiste riikide puhul. Prantsusmaal on näiteks ülemere departemangud, kuid need kuuluvad ikkagi Prantsusmaale, mitte teistele riikidele. Hääleõigusest keegi ilma ei jää ning iga väliseestlase hääl on endiselt oluline. Üks variant on anda väliseestlastele võimalus hääletada ühes kindlas valimisringkonnas, kuhu nende hääled koonduvad ja kus nad saavad oma kandidaate esitada, kes võivad ühtlasi saada Eestis elavate kodanike hääli. See oleks väliseestlastele soodsam. Samas peab Eestil olema (välisesinduste kaudu) ülevaade võimalike hääletajate arvust väliseestlaste seas, et jälgida valimisaktiivsust ning ühtlasi määrata vastava valimisringkonna mandaatide arv.