Idapiiri välja ehitamine ei tähenda Berliini müüri tüüpi rajatiste püstitamist, kirjutab Eesti 200 julgeolekuekspert Kalev Stoicescu.

Karmo Tüür kirjeldab oma tänases arvamusloos Venemaa jätkuva kriminaliseerimise tausta, kuid ta ei selgita, mida ta peab silmas loo lõpus tehtava ettepanekuga “idapiiri täiemahulise väljaehitamisega kogu Euroopas”.

Eesti idapiiri ülesehitamine jätkub. Kuid peab möönma, et see on veel üks ere näide paljudest olulistest tegematajätmistest, mida lükati omal ajal vastutustundetult üha enam edasi. Selle tõttu tõusis projekti maksumus märkimisväärselt. Tulemus on see, et Euroopas käib sõda, immigratsioonisurve on märgatavalt kasvanud, kuid idapiir pole ikka veel valmis ehitatud.

Olen koos erakonnaga (Eesti 200) loomulikult selle poolt, et kogu idapiir, eriti kriitilised lõigud maismaapiiril Kagu-Eestis, oleksid võimalikult kiiresti ja lõpuni üles ehitatud. See ei tähenda samas Berliini müüri tüüpi rajatiste püstitamist. Piiri ülesehitamise peamine eesmärk on ebaseadusliku sisserände ja salakaubaveo takistamine, mille jaoks sobivad kergemad tõkketarad ja vastavad seirevahendid.

Eesti idapiir on ühtlasi Euroopa Liidu ja NATO välispiiri osa, millega seoses on Eestil eriline vastutus, kuid ka võimalus kasutada liitlaste ühiseid ressursse. Eesti piirile ei ole vaja paigutada tavaoludes relvastatud üksuseid. Piirivalvet ei ole vaja militariseerida. Tõkketarad kriitilistes lõikudes ning seirevahendid kogu piiri ulatuses, Narva jõe suudmest kuni Eesti-Läti-Vene kolmikpunktini välja, on piisavad.

Me peame samas olema valmis koheselt reageerima kunstlikult esile kutsutud rändekriisile (nagu Valgevene läänepiiridel 2020) olemasolevate politsei, kaitseliidu ja kaitseväe ressurssidega.