Suurele osale ühiskonnast meenub Siret Kotka käitumise taustal veel teistegi keskerakondlaste „puhas südametunnistus ja ausus“.

Vene riigis on läbi aegade olnud kombeks varastada ja valetada. Varastatakse kõikjal ja kõigilt. Varastatakse sellelt, kellelt on vähimatki võtta. Nii on paljaks varastatud Ukrainas verest tühjaks voolav sõjavägi, ametiasutused, riigifirmad, inspektsioonid ja regioonidesse mõeldud investeeringute raha.
Riigi esivaras on tsaar. Vargus on Vene ühiskonna loomulik osa – ainult tsaari tagant on riskantne virutada –, see on üleüldine ühiskondlik norm. Sama kehtib valetamise kohta. Valetab tsaar ja valetatakse tsaarile. Viimane võib teinekord muidugi valetaja peale kurjaks saada, misjärel saab valetaja insuldi, lööb endale ise noa selga või kukub paadist vette, äärmisel juhul kulutab FSB valetaja peale isegi lõhkeainet (sama kehtib ka tsaarilt varastajate kohta).
Tsaar ja tema üksikud kõige ustavamad lakeid on iseasi. Nemad valetavad nii siseriiklikult – Venemaa-sisesed valed on kõige olulisemad, sest hoiavad biomassi vagusi – kui ka piiri taga. Rahvusvahelisele üldsusele mõeldud valede puhul on oluline silmas pidada, et vale peab olema nii suurejooneline, ainulaadne ja esmapilgul ajuvaba, et mingi osa auditooriumist jääbki seda uskuma. Ent mõistagi, selliseid valesid peab erinevates kanalites järjepanu kordama ja rõhutama. Kui valetada, siis ikka nii, et jääd oma valet ise ka uskuma. Vastasel korral ei ole võimalik valetada veenvalt.
Tõele au andes ja läänele tuhka pähe raputades tuleb möönda, et tsaar on edukalt valetanud alates oma kroonimise hetkest 2000. aasta maikuus. Lääneriikide liidrid uskusid ju tõsimeeli, et Venemaa muutub demokraatlikumaks ja inimõigusi arvestavamaks, lisaks muu belletristika. Kuigi 22 aastale ja rohkemale tagasi vaadates, ei ole Venemaa kopika eestki muutunud: valetamine ja varastamine oli au sees 100 aastat tagasi, mil loodi Nõukogude Liit, 2000. aastal, mil asus ametisse praegune tsaar, ja küllap varastatakse ja valetatakse südamerahuga Venemaal ka 200 aasta pärast.
Jõuame Keskerakonnani
Seepärast on eriti kõnekas Keskerakonna (nüüd ametlikult kehtetu) koostööleping Vene tsaari parteiga Ühtne Venemaa. See annab aimu, kuidas Eesti parlamenti kuuluva erakonna ladvik mõtleb. Kuna Vene riigi peamised väärtused on võimalik kokku võtta kahe lausega – nagu eelnevalt öeldud, varastamine ja valetamine -, siis A-d ja B-d ühendades ja kaks korda kriminaalkorras süüdi mõistetud Keskerakonna parlamenti kuuluvate liikmete käitumist meenutades, jäljendab keskpartei truult oma koostööpartneri vaimsust ja mentaliteeti. Täpsemalt, Keskerakond on sujuvalt importinud riigikokku Vene verise tsaari meelelaadi, mida rakendab peaasjalikult ise, ent jäljendajaid on teistestki erakondadest.
Keskerakonna juhatuse liige, riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Siret Kotka tegi juriidiliselt kõik õigesti, ta on puhas nagu prillikivi. Ainult et suurele osale ühiskonnast meenub Sireti käitumise taustal veel teistegi keskerakondlaste „puhas südametunnistus ja ausus“.
Vene uusfašist, riigikogu eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni aseesimees, juhiloata Mihhail Stalnuhhin liisis oma abikaasale kuluhüvitise eest auto.
Presidendiks kandideerinud endine haridusminister Mailis Reps orjastas oma nõunikud ja autojuhi, pidas maksumaksja raha eest sünnipäeva ja sikutas ministeeriumist koju kohvimasina.
Keskerakonna kunagine peasekretär Mihhail Korb on siiani kohtu all, kuna kauples prokuratuuri süüdistuse järgi mõjuvõimuga.
Koos Korbiga on juba kolmandat korda kohtu all ka Keskerakond. Tänavu juulis pidas kapo kinni Pirita linnaosa keskerakondlasest vanema Tõnis Liinati ja kohus võttis ta kaheks kuuks vahi alla, sest kahtluse järgi võttis Liinat altkäemaksu.
Varasemalt on kriminaalkorras süüdi mõistetud Keskerakonna kunagine peasekretär, nüüdne Põhja-Sakala vallavolikogu esimees Priit Toobal, riigikogu kunagine liige Lauri Laasi, Urbo Vaarmann ja Kalev Kallo, Tallinna linnaametnikud Ivo Parbus ja Elmar Sepp, Edgar Savisaar pääses kohtu alt ainult tänu kehvale tervisele.
Erakonna esimees Jüri Ratas ei tea kõigest muidugi mitte midagi, sest tema annab ju samuti veereva, tangotava ja poleeritud prillikivi mõõdu välja.
Igasuguse kommunikatsiooni üks peamisi reegleid räägib sellest, et otsus ja tegu ongi sõnum. Pole vaja lõputuid pressiteateid ega intervjuusid, kui tegu on tehtud. Keskerakondlaste otsused ja teod Putini parteiga sõlmitud koostöölepingu asjus annavad üheselt märku sellest, et vaimselt elab Eesti parlamendierakond Vene imperialistlikus meelsusruumis, kiidab oma liikmete käitumise kaudu heaks piiritaguse tsaari tegevuse – hiljutine keskerakondlane, riigikogu Stalnuhhin teatas ju otsesõnu, mida ta Eesti valitsusest arvab - ega ole mõnekümne eksisteerimisaastaga tajunud, et Eestis ei teeni sooja õlalepatsutust ära varastamise ja valetamisega.