Pärast riigikogu ja Narva volikogu liikme, keskerakondlase Mihhail Stalnuhhini sõnavõttu, mille sisu ei hakka siinkohal kordama, sai lõplikult ja rõhutatult selgeks, miks peab pikema jututa mittekodanikelt kohalike omavalitsuste valimistel valimisõiguse ära võtma ja taastama volikogu liikme eesti keele oskuse nõude.

Vene kaasaegse fašismi tõupuhta esindaja Stalnuhhini keskparteist väljaviskamine või ministrite jõulised sõnavõtud ei muuda sisuliselt midagi senikaua, kuni valitsus ja riigikogu venitavad otsuste ja seadusemuudatustega.

Seni, kuni mittekodanikud saavad Eesti territooriumil volikogude koosseise valida ja nendesse umbkeelseid ja Kremli-meelseid saadikuid valida, on see tegelik ja aina suurenev oht Eesti riiklikule julgeolekule, Eesti iseolemisele. Eesti naaberriik on aastakümnete jooksul ja eriti reljeefselt alates 24. veebruarist näidanud, et ei pea paljuks kasutada iseseisva riigi vastu konventsionaalset sõjalist jõudu, saati siis enamike naaberriikide suunas sihitud õelat info-psühholoogilist mõjutustegevust. Sekka leebet ja justkui õilsat pehmet jõudu, sõbralikku ja malbet hõlvamistehnikat (instituudid, MTÜ-d, koolid, sihtasutused, kultuurivahetus jne).
Ilves, Kallas ja Laar tühistasid keeleoskuse nõude

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 41 lg 2 ütleb, et volikogu ja valitsuse istungid toimuvad eesti keeles. Riigikogu tühistas 2001. aasta 21. novembril keelenõude. Toona moodustasid valitsuse mõõdukad, nüüdsed sotsid eesotsas Toomas Hendrik Ilvese, Isamaa Mart Laari ja Reformierakond Siim Kallasega. Alates sellest ajast ei nõuta volikoguliikmetelt enam eesti keele oskust. Keeleoskuse nõude seadusest kaotamine kõlab eriti küüniliselt selleaegse kolmikliidu koalitsioonileppes kirjapandu taustal: „Koalitsioon seisab hea eesti keele kui riigikeele positsiooni tugevdamise eest ühiskonna kõigil tasanditel, ühtlasi arendades eesti keelt kui teaduskeelt.“

Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk rääkis pärast Narva volikogu nn tanki-istungit ERR-ile, et Narvas on olnud praktika, et enne ametlikku eestikeelset koosolekut – keeleamet on mõnda kontrollimas käinud –, kus mitte midagi ei otsustata, vaid ainult vormistatakse, toimub mitteametlik venekeelne koosolek, kus asjad kõikidele arusaadavas keeles läbi arutatakse.

Narva volikogu peab sihilikult oma istungeid vene keeles, sest volikokku valitud volinikud on umbkeelsed. Küllap mõtleb enamik neist samamoodi nagu hiljuti üks Õhtulehe ajakirjanikuga tänaval rääkinud narvalane: „Narva on Venemaa linn, mis asub Eesti territooriumil.“

Tallinna volikogu istungid toimuvad küll eesti keeles, ent suur osa volinikest ei saa sellest, mida seal arutatakse või otsustatakse, sisuliselt aru. Ikka puuduliku keeleoskuse pärast. Kätt tõstetakse vastavalt sellele, kuidas fraktsiooni juht on käskinud. Küsimusi ei esitata, sest eesti keelt ei osata.

Vähim, mida saab kohe teha

Põhjaranniku peatoimetaja Erik Gamzejev meenutas Vikerraadio päevakommentaaris, et kui pärast Eesti taasiseseisvumist said Ida-Virumaa linnad eestimeelsed juhid, siis hakkasid need linnad tugevamalt ülejäänud Eestiga lõimuma. „See protsess pidurdus alates 1990. aastate teisest poolest, kui lisaks Eesti kodanikele said kohalike volikogusid hakata valima ka mittekodanikud ja võim vahetus,“ nentis Gamzejev.

Tallinn on iseseisva Eesti riigi pealinn ja vääriks kahtlemata kvaliteetsemat juhtimist. Narva on NATO ja Euroopa Liidu üks idapoolsetest piirilinnadest, mis peaks olema Eesti jaoks nii julgeolekult kui moraalselt sama oluline kui Tallinn. Siseministri ebaõnnestunult pakutud nn tanki-kompensatsioonide variandid olid järjekordsed raha betoonivalamise ettepanekud, mis ei paranda kuidagi Narva linna juhtimise kvaliteeti, kellegi eesti keele oskust ega tekita Kremli-meelsetes tankiihalejates vähimatki armastust Eesti vastu.

Eestis kehtib jätkuvalt põhiseadus ja selle preambul. Järelikult peab nii istuv kui kõik tulevased valitsused selle kehtivust oma otsuste, tegude ja sõnumitega kinnitama ja kindlustama. Mõnele teisele riigile lojaalsust ja truudust vandunud inimestelt, st mittekodanikelt omavalitsuste valimistel valimisõiguse äravõtmine ja volikogudesse kandideerivatelt inimestelt seadusega kõrgtasemel eesti keele oskuse nõudmine suurendab vaieldamatult Eesti riiklikku julgeolekut ja parandab Eesti suuremate omavalitsuste juhtimis- ja valitsemistaset. See on vähim, mida saab teha nüüd ja kohe.