Nord Streami torujuhtme õhkimine on lääneriikidele kui äratuskella helin. Pärast Nord Streami gaasijuhtme sabotaaži peab tõdema, et veealune sõda ei ole midagi uut.

Teises maailmasõjas kasutati Briti X-craft-tüüpi kääbusallveelaevu Jaapani sidekaablite lõhkumiseks. Operatsiooni Ivy Bells abil kuulas USA külma sõja ajal pealt Nõukogude Liidu sidet. Suurbritannia SBS kasutas diiselallveelaevu, et leida Nõukogude seadmeid, millega võidi Ühendkuningriigi sidet pealt kuulata. 1980. aastatel tuli rootslastel NSVL-i allveelaevadega tegelda, Rootsi vetes märgati neid arvukalt ja üks sõitis lausa avalikult Rootsi randa. Merepõhjas olid sihikul allveelaevadevastased sensorivõrgud ja sidekaablid.
Pärast külma sõja lõppu olud muutusid. Merepõhjas asuv taristu hõlmab nüüd ka optilisi internetikaableid. Samuti on seal gaasijuhtmed, tuuleparkide infrastruktuur, elektrikaablid ja palju muud. Üle 95% riikidevahelisi andmeid liigub veealuste sidekaablite kaudu. Merealuste kiudoptiliste kaablite kogupikkus on ligi miljon kilomeetrit. Nende kaablite ja torude tähtsus on riikide majanduses ülioluline, kuid ainult vähesed maad suudavad oma merepõhja kaitsta ja valvata ning vastase oma rünnata.
Vene laev luuras brittide järele
Esmalt brittidest. Nende kaitseministeerium utsitab tagant kahe mitmeotstarbelise ookeaniseirelaeva valmimist. Nende ülesanne on kaitsta veealuseid kaableid ja torujuhtmeid. Esimene laev antakse üle 2023. aasta jaanuaris, mitu kuud enne tähtaega. Laevad kasutavad kaugjuhitavaid ja autonoomseid pardaväliseid süsteeme veealuseks seireks ja merepõhjas sõjapidamiseks.
„Praeguste ja tulevaste ohtudega tõhusaks tegelemiseks investeerime laevadesse, mis kaitsevad tähtsat kaitse- ja tsiviiltaristut, aidates merepõhjakaableid ähvardavaid ohte leida,“ sõnas Briti kaitseminister Ben Wallace.
Nagu Nord Streami plahvatustest oleks veel vähe, jõudis novembri keskpaigas Šotimaa külje alla Vene hüdrograafiateenistusele kuuluv 176-liikmelise meeskonnaga (neist 20 on filoloogid) Admiral Vladimirski.
Veealusteks nn teadusuuringuteks mõeldud luurelaev lahkus novembri alguses Läänemerest ja sisenes Moray Firthi 10. novembril.
Kuigi Admiral Vladimirski ei kuulu Vene süvamereuuringute peadirektoraadile (GUGI), täiendatakse selle kogutud andmetega ilmselt GUGI omi ehk kasutatakse neid tulevasi luureülesandeid planeerides.
Kuna brittide ja Kremli läbisaamine on leebelt öeldes nigel, siis jälgib kuninglik merevägi pingsalt luurelaeva tegemisi. Eriti seetõttu, et Põhjamere ääres asub kriitiline veealune energiataristu, mida teenindab avamere varustusseadmete laevastik. Ühendkuningriigi luure hoiatas oktoobris, et Kremli huvi veealuste kaablite vastu suureneb, sest valmistutakse Euroopa kõrgtehnoloogilist infrastruktuuri ründama.
Nüüdseks on britid avastanud, et jäädes väljapoole Ühendkuningriigi territoriaalvett, liikus Admiral Vladimirski Montrose’i ranniku lähistele, kus Briti uurimislaev HMS Enterprise katsetas autonoomseid laevu. Nende hulgas oli ka uus autonoomne raketiheitja, 41 jala pikkune Madfox, mis võib kanda Switchblade’i tapjadroone. Samuti katsetas HMS Enterprise uut tüüpi autonoomseid veealuseid sõidukeid (AUV). Need on alla meetrised neljakilogrammised droonid, mis suudavad sukelduda 500 meetri sügavusele. Admiral Vladimirski lahkus Ühendkuningriigi vetest kolm päeva pärast HMS Enterprise’i sildumist Aberdeenis.
Rootslaste luureallveelaevad
Rootsi uued A26-tüüpi ehk Blekinge klassi allveelaevad on mõeldud luureandmete kogumiseks, eriüksuste tegevuseks ja veealuste droonide tööks. Allveelaevast juhitav SubROV on vahend, mis vaatleb ja jäädvustab. Esimesena kasutavad seda süsteemi Gotlandi ja Södermanlandi allveelaevade meeskonnad.
SubROV edastab kaabli kaudu allveelaevale reaalajas suure lahutusvõimega pilti ilma ohuta, et signaal avastatakse. SubROV võib avastada ja kontrollida torusid ja kaableid. Seda saab kasutada veealuse taristu kontrollimiseks kuni 500 meetri sügavusel, millest piisab, et jõuda Läänemeres ükskõik kuhu.
Rootslased ekspordivad oma teadmisi veealuse sõja kohta ka teisele poole ookeani. USA mereväe Newporti allveesõjakeskuse (Naval Undersea Warfare Center, NUWC) ametnikud teatasid 173,2 miljoni dollarisest lepingust Saabiga, et ehitada, katsetada ja tarnida droone, mis suudavad jäljendada vaenlase allveelaevade käitumist ja andurite signatuuri. ASW-õppesihtmärgid aitavad mereväe allveelaevade, pealveelaevade ja õhusõidukite üksustel harjutada vaiksete vaenlase allveelaevade avastamist, jahtimist ja hävitamist.
Prantslaste eesmärk 6000 meetrit
Prantsusmaa relvajõudude minister Florence Parly ja staabiülemkindral Thierry Burkhard esitlesid kümme päeva enne Ukraina sõja puhkemist Prantsusmaa uut merepõhjas sõjapidamise strateegiat. Selle eesmärk on laiendada Prantsuse mereväe tegutsemisvõimet kuni 6000 meetrit sügavusele. Merepõhi kujutab Prantsusmaa jaoks samasugust lahinguvälja nagu kosmos ning küber- ja inforuum.
Prantslastel on juba olemas miinisõja pidamise ja hüdro-ookeanograafia võime, mille abil kontrollitakse merepõhja. Ent sellest jääb väheks, mistõttu plaanitakse hankida ka veealuseid droone (AUV – autonoomne veealune sõiduk) ja roboteid (ROV – kaugjuhitav sõiduk).
USA on viimase kümne aasta jooksul investeerinud mereseirelennukisse P-8A Poseidon, helikopteritele ja hävitajatele paigutatud anduritesse, allveeseiresüsteemidesse ja mehitamata allveesõidukitesse. Loodetakse, et allveejõud edenevad merepõhjasõjas ja veealuste sensorite kasutamises. Võimas (tuuma)allveelaevastik on jänkidel juba ammu olemas.
Venemaa veealune sõjapidamine koondub süvamereuuringute peadirektoraati ehk GUGI-sse (Главное управление глубоководных исследований). Suure tõenäosusega Nord Streami õhkimisega seotud GUGI haldab Koola poolsaare kandis asuvat salajast Olenja Guba (Оленья Губа) mereväebaasi ja Peterhofis paiknevat Venemaa sõjalaevastiku väeosa nr 45707. See on maailma üks salajasemaid eriüksusi, mille väga tähtsate kuppudega ohvitsere kutsutakse hüdronautideks.
Üksus kasutab allveelaevu ja keskendub sidekaablite pealtkuulamisele, sabotaažile, liikumisandurite paigaldamisele ning merepõhjast laeva-, lennuki- ja satelliidivrakkide kogumisele. Hüdronaudid töötavad 3000–6000 meetri sügavusel miniallveelaevadel. Hüdronautide käsutuses olevaid allveelaevu nimetatakse „lasteks“.
Ränk õnnetus
Neist kõige kuulsam on 2019. aastal ränka õnnetusse – hukkus 14 hüdronauti, neist seitse esimese järgu kaptenit – sattunud AS-31 Lošarik, titaankere ja tuumareaktoriga allveelaev. Selle baasjaam – allveelaev BS-64 Podmoskovje, varem ballistilisi rakette kandnud alus, mis ehitati ümber tuumareaktoriga kääbusallveelaevu vastuvõtvaks allveelaevaks – kuulub Põhjalaevastiku 29. diviisi Murmanskis.
Nimetatud diviis täidab ainult GUGI salajasi ülesandeid. Sellesse diviisi kuulub ka maailma üks suuremaid tuumaallveelaevu, alles tänavu juulis teenistust alustanud eriotstarbeline K-329 Belgorod. Selle relvastuses on kuus tuumalõhkepeaga torpeedot Poseidon ning see suudab kanda ja juhtida kõiki GUGI kasutuses olevaid veealuseid droone ja süsteeme, sh siiani remondis olevat Lošarikut.
Mitte iga ülesanne ei nõua kallist Lošarikut. Venemaa hakkas juba aastaid tagasi kasutama süvasukelduvaid päästeallveelaevu ka muudeks ülesanneteks. Uusim Besteri mudel projekteeriti just seda topeltrolli silmas pidades. Nagu Lošarikutki saab seda kanda GUGI allveelaevadel.
Venelaste peamine veealune droon on Klavesin 2P-PM, mis suudab sukelduda umbes 2000 meetri, mõnedel andmetel ka 6000 meetri sügavusele. Kõige sügavamale on sukeldunud Vitjaz-D, mis on jõudnud 10 028 meetrini.
Uued mudelid
Vene firmad töötavad ka uute mudelite kallal, millel on näiteks kaablite purustamiseks sobilikud manipulaatorid. Neid mudeleid saab salaja juhtida teistelt laevadelt, sh kaubalaevadelt. Sügavamale sukelduvate tüüpide liikumisraadius on ainult mõni miil, seega peab tugilaev läheduses viibima.
Vähesed luurelaevad on pälvinud nii palju tähelepanu kui GUGI alus Jantar. Seda kahtlustatakse kaugjuhitavate sõidukite (ROV) ja mehitatud allveelaevade lähetamises merealuste internetikaablite juurde. Esialgu oli Jantari lihtne jälgida, sest ta sõitis sisse lülitatud AIS-iga. Kuid 2020. aastast kipub ta oma AIS-i sõjalaevade kombel välja lülitama.
Jantar sai endale hiljuti sõsarlaeva. Kaliningradi laevatehases, kus ehitati ka Jantar, renoveerisid venelased täielikult 1983. aastal Poolas Szczecini laevatehases ehitatud päästepuksrit MB-305. Laev Jevgeni Gorigledžan projekteeriti GUGI-le vee all luuramiseks. Tänavu märtsis läks laev esimest korda Kaliningradist merele. Uus alus kannab kahte autonoomset miniallveelaeva ja arvatavasti ka ROV-e.