SAIN KIRJA valijalt. Ta on mu koduvallas ühe külaseltsi juhatuse liige. Ants – nimetagem teda nii – võttis praeguse maaelu vaimukalt kokku ning esmalt tegi ta ettepaneku luua Eesti Ääremaastumise Sihtasutus.

Sihtasutused on teatavasti väga levinud asjad, mida riik armastab asutada ja kuhu sadu inimesi tööle võtta, kasvatades seeläbi bürokraatiat. Aastatel 2006–2020 kasvas sihtasutuste töötajate arv üle 50 protsendi, kerkides 2020. aasta lõpuks 14 123 töötajani. Isegi kui üks sihtasutus juurde luua, ei muuda see üldpilti enam eriti koledamaks. Eesti on juba ammugi ülereguleeritud ja -bürokratiseeritud.

Niisiis, loodav sihtasutus peaks peredele kuulutama välja programmi Kesk-Eestis asuvate hajaasustuslike elupaikade täitmiseks, sest praegu on suur osa Eestist – mitte ainult Kesk- ja Kagu-Eesti või Peipsi-äärne piirkond – mitmesugustel põhjustel jäänud inimtühjaks. Antsu hinnangul peaksid programmi tingimused andma aimu, milline elu ja olu ootab noori peresid keset metsi ja soid ees. Võtame need siis lühidalt kokku.

ALUSTUSEKS peab perel olema ette näidata kehtiv leping diplomeeritud ehitusinseneriga. Vana hoone renoveerimine nii, et oleksid täidetud kõik riigis kehtivad ehitusnormid, või uue maja ehitamisel nõutavate dokumentide kordaajamine ei ole tavakodanikule jõukohane.

Igal täiskasvanud pereliikmel peab olema auto, sest ühistranspordiga kehtivate sõiduplaanide järgi vallakeskusesse ja tagasi koju liikumiseks tuleks muidu planeerida terve päev. Palk peab olema vähemalt kaks Eesti keskmist kuupalka, sest üks palkadest kulub ainuüksi kütusele.

Perel peab olema oma elektrigeneraator ja piisavas koguses pingetasandajaid ehk UPS-e. Samuti peab pere jälgima ilmajaama ennustusi vähemalt kaks korda päevas. Elektrilevile on üle 10 meetri sekundis puhuv tuul automaatselt «rasked ilmastikuolud», mis toovad enam kui pooltel juhtudel kaasa kas täieliku, tunde kestva voolukatkestuse või sellised ekstreemsed võrgupinged, mis kaitsetud kodused elektriseadmed kohe hävitavad.

Ühelgi pereliikmel ei tohi olla töökohta, mille puhul tööaeg oleks kellast kellani fikseeritud. Autoga teede läbitavuse ja tee takistuste arvu ennustamise tõenäosust talveajal on võimalik võrrelda loteriiga. Kooliga tuleb juba ette kokku leppida aeg-ajalt vältimatu distantsõppe korraldus.

Vähemalt ühel pereliikmel peab olema keemiku haridus. Kaevust saadav tarbevesi sisaldab teinekord keemilisi elemente, mida eriteadmisteta ei ole võimalik määrata. Terviseameti tavaanalüüsid tuvastavad neist ehk pooled. Ka analüüsideks vajalike veeproovide võtmise tingimused on täidetavad ainult vastavate oskuste olemasolu korral.

Perel peab olema võimalik ühenduda satelliitinternetiga. Kaabliga kiire interneti saamise võimalus «viimase miili» programmiga lükkus edasi aastasse 2050, sest riigiga seotud tublid firmad hakkasid teenusepakkujateks. Kolme kohaliku traadita interneti pakkuja maksimaalne praktiline võimekus allalaadimisel on 20 megabitti sekundis ehk heal päeval avaneb Delfi uudisteportaal või Sakala esileht tõrgeteta ning aeg-ajalt, helgematel hetkedel on võimalik kasutada isegi ID-kaarti. Et piirkond asub «leviaugus» (loe: on vähe kliente), ei ole ette näha ka internetikiiruste märkimisväärset suurendamist.

Pereliikmed peavad olema läbinud kohustusliku meditsiinilise läbivaatuse ja tunnistatud absoluutselt terveks. Kiirabi kohalejõudmine võtab ka kõige paremate teeoludega aega üle 30 minuti, mistõttu käesoleva konkursi korraldajad loomulikult endale mingeid riske ei võta.

Pereliikmed, kes soovivad aeg-ajalt telefoniga rääkida, peavad olema kehaliselt võimekad. Kui on soov helistada, tuleb levi puudumisel ronida kas maja katusele või lähedal asuva puu otsa ehitatud spetsiaalsesse «telefoni jututuppa». Mõistetavalt on selline tegevus ohtlik, mistõttu lisaeelise annab vabatahtlik tervisekindlustus ja/või elukindlustus.

Perel peab olema ette näidata kehtiv leping advokaadibürooga. Elektrilevi, sidefirmade, transpordiameti, vallavalitsuse, politsei ja teiste vältimatute teenusepakkujatega edukaks suhtlemiseks on enamasti vajalik juristiharidus.

Sihtasutus pakub omalt poolt ka üht-teist vastu. Näiteks piiramatult ja tasuta värsket õhku. Samuti lõputut enesetäiendamise võimalust muidu eriharidust nõudvatel kutsealadel (elektrik, torulukksepp, ehitusinsener, meditsiiniõde), sest sobiva spetsialisti leidmine ja operatiivne kohalesõit kuulub filmiklassikasse «Võimatu missioon».

Samuti pakutakse sõbralikku kollektiivi, ka kõik lähemad naabrid elavad ju samades tingimustes, ning konkurentsivõimelist psüühiliste erivajaduste ravi lähitulevikus, juhul kui on liitutud sihtasutuse programmiga.

ANTSU tähelepanekud oleksid kivirähkilikult naljakad, kui tegelikkus ei olekski nii trööstitu. Minu koduvald ei erine paljudest teistest Järva- ja Viljandimaa valdadest mitte üks raas. Ükski kolme kümnendi jooksul võimul olnud valitsus ei ole kuigivõrd hoolinud Eesti tühjenemisest ega Eestimaa ühtlasest piirkondlikust arendamisest. Kõnedes nendivad (pea)ministrid, et ääremaastumine on oht Eesti julgeolekule, ning räägivad sellest, miks peaksid noored naasma maale. Kui tuleb kõnepidajate aeg langetada päriselt olulisi ja maapiirkondadele või väikelinnadele vajalikke otsuseid, ei meenu enam ühelegi oma kõnede sisu. Seepärast oleks tagumine aeg riigikogu tuulutada ja jutupaunikud praktikute vastu välja vahetada. Et kõnedest saaksid viimaks ometi otsused ja teod.

Kui ütleksin nüüd, et lihtsate lahendustega on võimalik parandada 30 aasta tegemata tööd, siis valetaksin. Ei ole. Aga nii nagu praegu ei tohi samuti jätkata. Seepärast soovib Eesti 200 suunata vähemalt kaks kolmandikku Euroopa Liidu toetustest kohaliku ettevõtluse arendamisse väljaspool Tallinna ja Harjumaad. Eesti tuleb jaotada kaheks piirkonnaks – Tallinn ja Harjumaa ning ülejäänud territoorium –, et ebakõla nende vahel tasandada.

Eesti 200 hinnangul peaks hajaasustusega aladel kodulähedane algkool-lasteaed (kuueklassiline) olema maksimaalselt 20 minuti kaugusel ning progümnaasium ja gümnaasiumiaste peaksid olema 40–50 minuti kaugusel. Seda muidugi juhul, kui riigil on plaanis pidada ka oma 250. või 500. aastapäeva.

Antsul on õigus: maapiirkondades ei välju ühissõidukid enam ammu mugavatel ja vajalikel kellaaegadel. Seepärast on vaja aidata hõreda asustusega omavalitsustes sisse viia nõudetransport – inimese personaalselt tellitav transport.

Antsu kogemused olematu interneti ja viletsa telefonsidega vastavad minu hinnangul samuti tõele. Ei pea pesitsema kuigi kaugel Viljandist, Tartust ega Paidest, et olla täielikus leviaugus. Kuna aina rohkem tehakse tööd kodukontoris ja kaugel pealinnast, toetame oma erakonnas kiire internetivõrgu niinimetatud viimase miili väljaehitamist, et andmeside jõuaks 2025. aastaks igasse ettevõttesse, koju, kooli ja raamatukokku.

Praegu on omavalitsustele ülekantava tulumaksu määr 11,96 protsenti, see kehtib 2020. aastast, kuigi alates 2010. aastast kasvavad riigieelarve tulud kogu aeg kiiremini kui omavalitsuste tulud. Eesti linnade ja valdade liit tegi mullu märtsis riigi eelarve­strateegia läbirääkimistel hulga ettepanekuid. Nendega on päri ka Eesti 200. Omavalitsustele laekuva füüsilise isiku tulumaksu osakaal võiks tänavu olla 12,19 protsenti. Laekuva tulumaksu määr võiks suureneda 2025. aastal 12,2 ja aasta hiljem 12,21 protsendini.

Seni ei ole valitsus ettepanekut kuulda võtnud, sest ühtlane piirkondlik areng ei ole teda huvitanud.