Moskva Patriarhaadi Vene Õigeusu Kirik eesotsas patriarh Kirilli ja tema jüngritega, sh Eestis tegutseva MPEÕK-ga, ei ole usuorganisatsioon. Moskva Patriarhaadi kogudused õõnestavad Venemaa lähinaabrite (sise)julgeolekut, seades süstemaatiliselt kahtluse alla Venemaa naaberriikide kestmise ja iseolemise õiguse.
Salakaval jõud
President Putini lähikondlase, patriarh Kirilli juhitav kirik tegeleb Eestis salakavala pehme jõu abil aeglase, kuid vaenulikult veenva mõjutustegevusega, mille keskne eesmärk on suurendada ja laiendada Kremli maailmapildi levikut riikides, kus on suur vene kogukond.
2002. aastal Eestis toonase peaministri Siim Kallase ja siseministri Ain Seppiku heakskiidul registreeritud Moskva Patriarhaadi Õigeusu Kirik on üks mõjusamaid kognitiivseid relvi, nn pehme jõu arendajaid ja levitajaid maailmas. Kognitiivse relva abil edastatakse valikulisi, ebatäielikke ja moonutatud sõnumeid selleks, et mõjutada sihtriigi elanike mõtlemist ja käitumist.
Ukraina välisluure teenistuse tollane juht Jehor Božok ütles 2019. aastal, et Vene õigeusu kirikut kontrollivad «99 protsendi ulatuses» eriteenistused, FSB kodus ja SVR välismaal. Tollal ei tahtnud lääne liidrid sellisest jutust midagi kuulda, sest nii rikutud mõtlemisega ei ole ometigi võimalik olla. Nüüdseks on lääneeurooplaste naiivsus tulnud ammugi ilmsiks.
«Püha sõda»
Moskva Patriarhaat on Kremli ususõja järjekindel elluviija. Üks toetab alati teise eesmärke, ja vastupidi. Moskva Patriarhaadi eesmärk on toetada tsaari. Kui Venemaa tungis Ukrainasse, rääkis Petseri kloostri ülem ja Putini sõber, metropoliit Tihhon (kodanikunimega Georgi Aleksandrovitš Ševkunov), et «kui poleks seda teinud praegu, vaid hiljem, oleks Venemaad rünnatud, riskides miljonite ohvritega.»
23. veebruaril õnnitles patriarh Kirill sõjaväelasi «väga õige tee» eest, mille nad on elus valinud. Pärast «osalist mobilisatsiooni» 21. septembril kinnitas Kirill värvatutele, et surm lahingus «peseb maha kõik patud, mida inimene on teinud».
Ukraina sõda on Moskva Patriarhaadi jaoks püha missioon, mille abil tõrjuda lääne liberalismi nn hukutavat mõju ja ühendada piirkonna, st ka Eesti, vene õigeusklikud üheks «vene maailmaks».
Vene maailma ideoloogias ei ole Eestil iseseisva riigina eluõigust. Russkii mir-i kuuluvad venekeelsete ja õigeusu diasporaade territooriumid teistes riikides. Kremli narratiivist erinev Teise maailmasõja käsitlus on MPEÕK hinnangul olnud alati ajaloo kuritegelik ümberkirjutamine.
Lahutamatu seotus riigiga
Patriarh Kirilli peetakse kogu Vene rahva «vaimseks ja moraalseks mentoriks». President Putin soojendab end teadlikult patriarh Kirilli vaimse ja moraalse kuvandi taustal. Rahva armastus peegeldab Putini populaarsust, sest sel on Moskva Patriarhaadi õnnistus.
Kreml mõistab, et pälvides miljonite slaavlaste ebajumala Kirilli heakskiidu, läheb Putinil ka poliitrindel hästi. Ent kõiki, kes seavad kahtluse alla õigeusu kiriku identiteedi ja väärtused, süüdistatakse russkii mir-i õõnestamises. Selle taustal nähakse Putinit mehena, kes aitab taastada Suur-Vene impeeriumi selle 19. sajandi piirides.
Sama palju, kui tsaaril on vaja õnnistust, on kirikul vaja raha. Samal ajal kui kirik toetab jäägitult Putini kuritegelikke valitsusi, on Kreml teinud kirikust Venemaa «vaimse ärkamise» keskuse ja oma sise- ja välispoliitika nurgakivi, st pehme jõu võimsaima üleilmse rakendaja.
2004. aastal tagastati kirikule nõukogude ajal konfiskeeritud kirikuvara, see tegi õigeusu kirikust ühe rikkaima maavaldaja Venemaal. Riiklikud energiaettevõtted kohustati taastama vanu kirikuid ja ehitama uusi.
President kui usuline figuur...
Putinist sai ühtäkki vaat et religioosne eeskuju. Ta külastas 2016. aastal Kreekas asuvat Athose mäge ja 2021. aasta ilmutuspäeva tähistamiseks kastis end Moskva lähistel jääkülma vette. Kirill rääkis Putinist kui «jumala imest» ja tegi 2012. aastal jõuliselt Putini-meelset presidendivalimiste kampaaniat.
Kui Venemaa tappis 2015. aastal Aleppos tsiviliste, kuulutas Kirill tapatalgud «võitluseks terrorismiga» ja «pühaks lahinguks».