Kadri Paas: miks isemajandavat päästeametit keset sõda koomale tõmmatakse?

21. november 2022

Siseminister Lauri Läänemetsa (SDE) haldusalas tegutsev päästeamet andis teada, et tänavu vähendati Türi päästekomandos päästjate ametikohti.

Päästeameti Rapla-Järvamaa päästepiirkonda juhataja Tanel Vahter ütles maakonnalehele, et nii Aravete kui Koeru on saanud endale päästekohti juurde (oli 16 päästjad, edaspidi 17 päästjat). „Osad komandod on kohti kaotanud. Üheks selliseks komandoks on Türi (oli 21 päästjat, saab olema 17),” seletas päästepiirkonna juht. 

Kärbe kõige suuremast omavalitsusest 

Suuremate linnadeta maakondade päästekomandode suurus on 17 või 21 liiget. „Suuremate komandode nagu Paide puhul tähendab see seda, et igapäevaselt oleks valves vähemalt neli meest, väiksemates komandodes Türil, Koerus ja Aravetel aga kolm või neli meest,” sõnas Vahter.

Päästeametnik esitles toimunut kui rõõmusõnumit. Türi valla elanikud (ja tegelikult ka naabervallad) ei pea ju muretsema, sest Türi saab peatselt ja Paide samuti mõne aasta pärast uue päästekomando hoone. Jah, saab. Ainult et see on elementaarne, et riigi ja omavalitsuse jaoks üliolulist avalikku turvalisuse teenust pakkuva ameti töötajatel on viisakad töötingimused. Miks ei oldud neile inimestele varem korralikku töökeskkonda rajatud, jäägu varasemate siseministrite ja päästeameti direktorite hingele.

Aga mis ei ole loogiline, on see, et keset niigi ärevat aega leitakse, et Järvamaa kõige suurema omavalitsuse päästekomandost peaks neli ametikohta kaduma. Türi vallast läheb läbi kolm suurt riigimaanteed. Türi vald on nii rahvaarvult kui pindalalt Järvamaa kõige suurem omavalitsus. Paide linnas elab inimesi vähem kui Türi vallas.

Järvamaalt riigikokku valitud ja sealt end siseministriks vangerdanud Lauri Läänemets, aktiivne kaitseliitlane nagu siinkirjutajagi, teab hästi, et Ukraina sõja kogemustele toetudes on päästeameti võimekus elanikkonna turvatunde kindlustamisel erakordselt oluline. Kõik meist on näinud videokaadreid või fotosid sellest, kuidas ukraina päästeametnikud alustavad vahetult pärast järjekordset suurtüki- või raketirünnakut elumajade rusude kustutamisega ja veel hinges olevate inimeste varemetest väljaaitamisega. Päästeametnike töö sisendab tsivilistides kindlust, et riik tuleb neile appi ka siis, kui maailm on laiali lagunenud.

Päästeamet toob aastas miljardi tulu

Uued majad on kenad vaadata ja mugavad kasutada, aga maja ei päästa. Üksteist päästavad ainult inimesed. Ka vabatahtlikud päästjad, aga ka neile on vaja korralikku varustust, väljaõpet ja töötingimusi. 2021. aasta päästeameti vabatahtlike rahulolu uuringu järgi  hindas 78% vastanutest oma motivatsiooni vabatahtlikuna tegutseda suureks, kuid 73% vastanutest on samal ajal tihti mõelnud vabatahtliku tegevuse lõpetamisele. Peamine rahuolematust tekitav aspekt vabatahtliku päästjana tegutsemisel on vabatahtlikuks tegevuseks vajalike vahendite kvaliteet. Samuti oodatakse hüvitiste ja püsitoetuste suurenemist. Vabatahtlikud sooviksid ka rohkem koolitusi ja õppusi.

Siseturvalisuse 2021. aasta tulemusaruande järgi on siseturvalisuse valdkonna teenistujate arv  2008. aastast vähenenud 18%. Ees on ootamas suur pensionile jäämise laine nii politseinike kui päästjate seas, mistõttu on vaja suunata senisest rohkem raha politseinike ja päästjate väljaõppesse. Arvutuste järgi toob päästeamet oma tegevusega ühiskonnale tulu aastas miljard eurot ja PPA 867 miljonit eurot. Seega ületab siseturvalisuse asutuste panus ühiskonda mitu korda neile riigieelarvest eraldatavat raha. 

Eesti riiklikul tasandil leviv suhtumine, et osasid ameteid peab pidama missioonitundest, on selle teadmise valguses lihtsalt häbematu. Missioonitundest ei ole võimalik arveid maksta, mistõttu päästjad, politseinikud ja õpetajad on ammugi jalgadega hääletanud. Keset kriisi näeme, mis juhtub, kui riik on aastakümneid oma kõige olulisemaid töötajaid sentide ja kehvade töötingimustega närutanud. 

Excelisse kiindunud valitsus

Kuigi, kordan, siseministeeriumi enda tehtud arvutuste järgi toob päästeamet oma tegevusega ühiskonnale tulu miljard eurot ja PPA 867 miljonit eurot aastas. Seega ületab siseturvalisuse asutuste panus ühiskonda mitu korda neile riigieelarvest eraldatavat raha. Sisuliselt on päästeamet ja PPA riigikassa vaates isemajandavad asutused.

Ent inimeste riiklik kannatuse proovilepanek jätkub. Exceli tabelisse kiindunud Kaja Kallase valitsus – SDE ja Isamaa kiidavad takka - jätkab isegi praegu, mil võime iga hetk vaadata, kui oluline on ka keset kõige trööstitumat olukorda sisejulgeoleku kindlustajate tegevus, oma hädavajalike avalike teenuste kokkutõmbamise poliitikat. 

Isegi, kui ei olegi enam liiga palju päästa ega õieti kedagi aidata, süstivad päästjad, politseinikud, kiirabitöötajad elusolijatesse kindlustunnet ja lootust. Seni, kuni tuletõrje ja kiirabi õnnetus- või rünnakupaika jõuavad, on riik veel olemas. Aga paistab, et Toompeal elatakse jätkuvalt mingis teistsuguses reaalsuses.

Sisejulgeolekule 3% SKT-st

Milline peaks olema lahendus? Selles maailmas, kus juba mõnda aastakümmet elame, ei maksaks sisejulgeolekut ja riigikaitset üksteisele vastandada. Nagu toimivad koos kõva ja pehme jõud, käivad käsikäes ka riiklik ja sisejulgeolek. Vahendid ühe ja teise kindlustamiseks on erinevad, ent eesmärk on sama: tagada Eesti põhiseaduse preambuli põhimõtted, st Eesti iseolemine, kestmine ja areng.

Eesti 200 hinnangul tuleks Eesti julgeolekule, sh sõjalisele ja sisejulgeolekule kulutada kokku kuus protsenti SKT-st ehk pool sellest sõjalisele ja teine pool sisejulgeolekule. Praegu olemegi jõudnud ligikaudu kolmeprotsendilise sõjaliste kaitsekulude tasemeni, ent tohutult on raha puudu sisejulgeoleku valdkonnast. Sellest, millega puutume kõige enam ja kõige lähemalt igapäevaselt kokku.

Laiapinnalise riigi- ega elanikkonnakaitse investeeringud käiksid sisejulgeoleku valdkonna raharidade alla. Kuna kolm kümnendit on Eestis sisejulgeolekut aina kärbitud ja laiapinnalisele ja elanikkonnakaitsele ei ole üldse tähelepanu pööratud, siis peamegi ennaktempos hakkama aastakümnete tegemata tööd keset suurt kriisi tasa tegema. Et sõda ei jõuaks meie õuele sama ootamatult kui talv.

Rohkem uudised