24. veebruari varahommikul tungis Vene armee iseseisva Ukraina vabariigi territooriumile. Sellega alustas Venemaa täiemahulist sissetungi naaberriiki ja kõige suuremat sõda Euroopas pärast Teise maailmasõja lõppu. Silmatorkava kiirusega tekitas sõda ka majandus- ja humanitaarkriisi.

Maailma riikide majandused on omavahel tihendalt põimunud, mis tähendab, et ka sõjalised ja/või humanitaarkatastroofid on omavahel paratamatult seotud. Üks erakorraline sündmus võib kaasa tuua teisi vapustusi üle maailma. Rahalise, humanitaar- ja mitterahalise abi kogusumma, mida Ukraina sai sõja esimese kuu jooksul, on raske täpselt kokku arvutada täielike andmete puudumise tõttu. Ent Ukraina Riigipanga juhi sõnul ulatus Ukrainale antud rahalise, tehnilise ja humanitaarabi summa hinnanguliselt 15 miljardi dollarini. Konflikti esimese viie nädala jooksul küündis sõjaline toetus Ukrainale keskmiselt 30 miljonit dollarit päevas (v.a. majandus- ja humanitaarabi ning kriisi tõttu Euroopasse lähetatud USA vägede kulud). Aprillis tähendas rida 800 miljoni dollari suuruseid abipakette 100 miljonit dollarit päevas.

Ameerika Ühendriikide, NATO ja teiste riikide abi on olnud ülioluline, et Ukraina saaks oma vägedega siiani lahinguid pidada. Võitluses osalevad väed vajavad pidevat laskemoona ja uut varustust. Ilma nendeta väheneb lahingutõhusus ja lõpuks kukub see kokku. Suuremate relvade, algselt nõukogudeaegsete ja hiljuti NATO standarditele vastavate relvade tarnimine on võimaldanud Ukraina vägedel asendada kaotusi ja luua täiendavat lahinguvõimet. Lõpptulemus: ilma abipakettideta oleksid venelased nüüdseks Poola ja Rumeenia piiril.

USA ennustab pikka sõda

USA kongress kiitis 19. mail heaks 40 miljardi dollarilise abipaketi Ukrainale. Senatis hääletas selle poolt 89 saadikut sajast. Kaks päeva hiljem allkirjastas otsuse president Joe Biden. Ehkki USA vabariiklaste seas on vähemus, kes toetab isolatsioonipoliitikat ja sooviks kasutada Ukraina abistamiseks kuluvat raha parema meelega USA-s, oleks see nii demokraatide kui enamiku vabariiklaste arvates viga. Mõistetakse, et kogu läänemaailm on ohus, kui Ukraina peaks sõja kaotama.

Ollakse üksmeelel, et Ida-Euroopas on tarvis liikuda seniselt heidutusrežiimilt kaitsehoiakule. 24.–25. mail Eestis viibinud Ameerika Ühendriikide kongressi esindajatekoja relvajõudude komitee parteiülese delegatsiooni liikmed, sealhulgas Balti parlamendirühma kaaseesistuja Don Bacon nentis Eesti Päevalehele antud usutluses, et enne Venemaa Ukraina-vastast rünnakut usuti Washingtonis, et liitlasvägede kohalolek NATO idatiival on Venemaale piisav heidutus. „Ent näeme nüüd, kuidas nad käituvad riigis, kus elab 44 miljonit inimest,” märkis Bacon. Ameeriklaste sõnul on Ukrainas tehtavat hävitustööd nähes selge, et Eestit ega kogu siinset piirkonda ei tohi Venemaale isegi viivuks loovutada.

President Joe Bideni administratsioon saadab Ukrainale viimaks pikamaa raketisüsteeme. Ukraina kõrgeimad ametnikud kuni presidendini välja palusid terve maikuu jooksul USA-l ja tema liitlastel saata Ukrainasse mitmikraketisüsteeme MLRS. Need USA-s toodetud relvasüsteemid suudavad saata rakettide tulva sadade kilomeetrite taha ehk palju kaugemale kui ükski varasem Ukraina käsutuses olnud süsteem. Ukrainlaste hinnangul muudab mitmikraketisüsteemide saamine sõja kulgu. Ukraina palus lääneriikidelt ka suure mobiilsusega koondtule raketisüsteeme (HIMARS), millega saab lasta nii juhitamatuid kui juhitavaid rakette maksimaalselt 300 kilomeetri taha.

Samuti on oluline muudatus võrreldes varasemate abipakettidega see, et 21. mail allkirjastatud paketi ajakava ennustab pikka sõda. Varasemad abipaketid olid kavandatud paariks nädalaks. Keegi ei teadnud, kui kaua sõda võib kesta või kas Ukraina peab vastu. Varasemad abipaketid kuulutati välja 25. veebruaril, 12. märtsil, 16. märtsil, 5. aprillil, 13. aprillil, 21. aprillil ja 24. aprillil.

21. mai pakett katkestab lühiajalise planeerimise mustri. Selle asemel, et vaadata mõne nädala kaugusele, ulatub pakett 30. septembrini, mis on Ameerika Ühendriikides eelarveaasta lõpp. Ent kuidas Bideni abipakett jaguneb?

Ukraina julgeolekuabi algatus (USAI, kuus miljardit dollarit): Erifond pakub Ukraina sõjaväele ja riiklikele julgeolekujõududele väljaõpet, varustust, relvi, logistilist toetust, tarneid ja teenuseid, palku ja stipendiume, toetust ja luureabi - st peaaegu kõike, mida Ukraina võib vajada. USAI on ülekandekonto, mis tähendab, et kaitseministeerium otsustab hiljem, kuhu raha läheb. Kongressile ei ole tavaliselt meeldinud ülekandekontod, sest need näevad välja nagu „mustad fondid”, mille puhul kongressil on vähem kontrolli selle üle, kuidas raha lõpuks kulutatakse. Seaduse sõnastuse järgi peab kaitseministeerium 15 päeva enne mis tahes ülekannete tegemist kongressile aru andma. Teoreetiliselt võiks kongress sellised ülekanded blokeerida, kuid seda on poliitiliselt ja menetluslikult raske teha. USAI puhul on probleemiks see, et rahastatavate võimete jõudmine Ukraina rindejõududele võib võtta aega. Kui tarneid ja teenuseid saab hankida kiiresti, siis uue varustuse tootmine võtab kuid või aastaid.

USA relvavarude täiendamine (üheksa miljardit dollarit): See annab raha kaitseministeeriumile Ukrainale varem või tulevikus saadetud varustuse asendamiseks. Valge Maja pressiteates nimetatakse suurtükiväe, soomukite, tankitõrje- ja õhutõrjevõimekust. Kaitseministeerium ei pruugi asendada samaväärseid kaupu, kuid võib asendada sarnaseid võimeid, kui varasemad kaubad ei ole kättesaadavad või on vananenud. Üheksa miljardit USD-d on peaaegu kolm korda suurem, kui seni antud varustuse väljastamise kulud - 3,3 miljardit dollarit -, mis tähendab, et asendamine on kallim ja tulevikus on oodata täiendavaid kulusid. Nagu USAI puhul, peab kaitseminister teavitama kongressi kaitsekomisjone selliste ümberpaigutamiste üksikasjadest vähemalt 15 päeva enne iga ümberpaigutamist.

Välisriikide sõjalise rahastamise programm (neli miljardit dollarit): See välisministeeriumi programm võimaldab Ukrainal ja teistel riikidel osta uut sõjavarustust, mitte ainult saada varustust olemasolevatest varudest. See on siiski pikaajalisem jõupingutus, kuna suurte relvasüsteemide hankimisel on mitmeaastane ettevalmistusaeg. Väiksemate esemete hankimine on kiirem, kuid see võtab siiski kuid või aastaid.

USA sõjalise reageerimise rahastamine (3,9 miljardit dollarit): Ameerika Ühendriigid on saatnud Euroopasse umbes 10 500 sõjaväelast. Need väed läkitati NATO idapoolsete liitlaste juurde kinnitamaks, et Ameerika Ühendriigid seisavad kriisiolukorras nende kõrval, ja takistavad Venemaa mis tahes seiklusi Ida-Euroopa suunal. USA relvajõud jäävad Euroopasse tõenäoliselt mõneks ajaks. Vägede lähetamisega kaasnevad lisakulud operatsioonide ja personalihüvitiste osas. Seega on vaja lisavahendeid, et mitte kärpida muid kaitseministeeriumi programme.

Üks üllatus selles kategoorias on täiendava Patriot-raketipatarei hankimine. Kuna Ameerika Ühendriigid ei ole ilma jäänud ühestki Patriotist, tähendaks see armee tugevdamist või asendaks süsteemi, mis on antud Poolale. Igal juhul võtab selle soetamine mitu aastat aega. Eelarvedokumentidest nähtub, et taolise hanke ettevalmistusaeg on 24-36 kuud.

Abi sõbralikele välisriikidele (500 miljonit dollarit): Ameerika Ühendriigid võivad pakkuda sõbralikele riikidele logistilist toetust, varustust ja väljaõpet. Selles paketis sisalduv raha hüvitab tõenäoliselt liitlastele ja partneritele nende poolt Ukrainasse saadetud varustuse kulu. Paljudel Ida-Euroopa NATO liitlastel oli nõukogude ajast jäänud T-72 tanke, S-300 õhutõrjesüsteeme, lennukeid ja helikoptereid. Kuna ukrainlased juba kasutavad neid süsteeme, ei ole neil vaja spetsiaalset väljaõpet, et varustust kohe kasutusele võtta. Selle varustuse üleandmine on olnud kõigile kasulik. Ukraina saab täiendavat varustust, et asendada kaotusi. Ida-Euroopa liitlased vabanevad vanast nõukogudeaegsest tehnikast ja saavad osta moodsamat, NATO standardile vastavat varustust. Ja USA kaitsetööstus saab müüa rohkem tooteid. Kõik osapooled on rahul.

„Kriitilise” laskemoonavaru suurendamine (500 miljonit dollarit): Ukraina sõda on näidanud suure laskemoonavaru väärtust. Selle raha eest hangitaks rakette, mis ei ole otseselt seotud Ukraina konfliktiga, vaid hoopis mitmesugusteks konfliktideks, näiteks Hiina vastu, valmistumiseks. Selle jõupingutuse täielikuks elluviimiseks kulub siiski aastaid. Enamike raketiprogrammide ettevalmistusaeg on 18-24 kuud.

Kaitsetööstuse seadus (600 miljonit dollarit): Sellega toetatakse raketitootmisbaaside laiendamist ja vastavalt seaduses sätestatud sõnastusele „strateegiliste ja kriitiliste mineraalide kodumaise tootmisvõimsuse suurendamist”. Esimene leevendaks tootmispiiranguid, nagu näiteks praegu Javelin- ja Stinger-rakettide varude taastamine. Viimane näib olevat suunatud haruldaste muldmetallidele ja mineraalidele, mida on vaja mitmesuguste tehnoloogiate, sealhulgas relvade jaoks, kuid mida Ameerika Ühendriigid saavad peamiselt Hiinast. USA-s on haruldaste muldmetallide varusid küll rohkesti, kuid neid ei kaevandata kulude ja keskkonnapiirangute tõttu. Mõlemad jõupingutused tunduvad olevat väärt, kuid nende elluviimine võtab aastaid.

Teadus- ja arendustegevus (364 miljonit dollarit): Selle eesmärk on seaduses ebamääraselt kirjeldatud kui „reageerimine olukorrale Ukrainas ja sellega seotud kulud”. Kongressi kirjelduses on nimetatud üks konkreetne kasutusviis, milleks on USA seadmete ekspordisõbralikumaks muutmine (50 miljonit dollarit). See tundub mõistlik, arvestades mõnede tehnoloogiate tundlikkust ja vajadust koostalitlusvõime järele liitlaste ja partnerite võrreldavate süsteemidega. Teadus- ja arendustegevus kulub alati aastaid.

Umbes 16 miljardit dollarit abipaketist kulub humanitaarabiks, Ukraina valitsuse üldiseks toetamiseks ja jõupingutusteks sõja mõju leevendamiseks kogu maailmas.

Rände- ja pagulasabi (350 miljonit dollarit): Sellega aidatakse Ida-Euroopa riikidel, eelkõige Poolal, tulla toime Ukraina pagulaste massiga, kes põgenesid sõja tõttu oma kodumaalt.

Rahvusvaheline katastroofiabi (4,3 miljardit dollarit): see on mõeldud „Ukraina ja Ukraina olukorrast mõjutatud riikide humanitaarvajaduste rahuldamiseks”. Kongressi selgitus on, et sellega antakse „erakorralist toiduabi inimestele kogu maailmas, kes kannatavad Ukraina konflikti tõttu nälga, ning muudele Ukraina elanike ja kogukondade kiireloomulisteks humanitaarvajadusteks”. Ukraina ja Venemaa toidutarnete katkemine on eriti mõjutanud Aafrika elanikkonda, mistõttu suur osa abist läheb tõenäoliselt sinna.

Majandusabi (8,8 miljardit dollarit): Sellega antakse „abi Ukrainale ja riikidele, keda olukord Ukrainas mõjutab, sealhulgas inimkaubanduse vastu võitlemise programmidele”. Kongressi selgitus keskendub eelarvetoetusele Ukraina valitsusele, kus tavapärane tulude kogumine on katkenud. Vastav kulurida sisaldab ka Venemaa valeinfo vastu võitlemist ja toetust Ukraina väikestele ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtetele. Sealhulgas 760 miljonit dollarit „võib teha kättesaadavaks toiduga kindlustamatuse ennetamiseks ja sellele reageerimiseks”. Valge Maja infolehe järgi võib sellest 500 miljonit dollarit anda USA põllumajandustootjatele.

Humanitaarabi (900 miljonit dollarit): Säte toetab Ukraina pagulasi Ameerika Ühendriikides. Seaduses on selgelt öeldud, et see kehtib ainult Ukrainast pärit inimeste kohta ega anna isikule õigust saada alalise elaniku staatust.

Sõjakuriteod ja inimkaubandus (400 miljonit dollarit): Abipaketi viies jaotis rahastab jõupingutusi „Venemaa Föderatsiooni valitsuse poolt Ukrainas toime pandud sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude dokumenteerimiseks ja tõendite kogumiseks”. See tundub üsna mõistlik, sest vettpidavad süüdistused nõuavad hoolikat tõendamist. Samuti rahastatakse inimkaubanduse vastu võitlemise programme, nagu ka kahe teise paketis sisalduva programmi puhul.

Diplomaatilised programmid (190 miljonit dollarit)/rahvusvaheline narkootikumide kontroll ja õiguskaitse (400 miljonit dollarit)/saatkondade turvalisus (110 miljonit dollarit)/narkootikumide leviku tõkestamine ja demineerimine (100 miljonit dollarit): Need sätted rahastavad välisministeeriumi diplomaatilise tegevuse suurendamist Ukrainas ja kogu maailmas, samuti mitmesuguseid eriprogramme. Kuigi seda õigustavad Ukraina sündmused, on sõnastus piisavalt paindlik, et rahastamine võiks hõlmata väga erinevaid projekte.

Rahvusvahelised organisatsioonid (650 miljonit dollarit): 500 miljonit dollarit on mõeldud Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangale ja 150 miljonit dollarit ülemaailmsele põllumajandus- ja toiduga kindlustatuse programmile.

Venemaa oligarhide vara jälgimine (52 miljonit dollarit): Rahandusministeerium saab raha „Venemaa finantstegevuse jälgimiseks, sealhulgas . . . tegeliku kasusaava omandi tuvastamiseks”.

Abipakett sisaldab ka raha välisministeeriumi peainspektorile (neli miljonit dollarit), USA Rahvusvahelise Arenguagentuuri (USAID) peainspektorile (üks miljon dollarit) ja juhiseid kaitseministeeriumile, et see esitaks perioodiliselt aruandeid tegevuse kohta. Need sätted annavad kindluse, et Ukrainale antavat raha kasutatakse eesmärgipäraselt. Teatavasti oli Ukraina valitsus enne sõda kurikuulus oma korruptsiooni poolest. Transparency Internationali 2021. aasta korruptsiooniindeksi järgi platseerus Ukraina 180 riigi seas piinlikule 122. kohale.

Ukraina abistamist toetavad nii USA demokraadid kui vabariiklased. Ukrainlaste edukas kaitse tugevdab NATO-t ja vähendab tulevaste konfliktide tõenäosust. Sõda jätkub, mistõttu ameeriklaste viie kuu pikkune abipakett on mõistlik, sest nii pole vaja tegeleda iga mõne nädala tagant uue abiraha leidmise ja vormistamisega.

Tervikuna on sõjalise abi rahalise väärtuse jälgimine keeruline, kuna mitmed riigid ei soovi seda avalikustada (nt Prantsusmaa ja Poola). Sõjaline toetus Ukrainale võib olla jälgitav rahalise toetuse kaudu otse armeele või Ukraina valitsuse käsutusse antud füüsiliste vahendite ja materiaalsete ressursside, sh surmavate või mittesurmavate relvade kaudu.

Kuidas sõjaline abi Ukrainasse jõuab?

Saksamaal kunagises konverentsiruumis, mis ei ole palju suurem kui keskkooli korvpalliväljak, planeerib, kavandab ja jälgib üle saja sõjaväelase 30 erinevast riigist peaaegu iga Ukrainasse suunduvat lääne kuuli. Maikuu jooksul on Briti väed oma Ameerika kolleegide abiga muutnud unise konverentsiruumi Patch Barracksis üheks NATO peamiseks keskuseks Ukraina relvataotluste menetlemisel. Nende ülesanne on tuua Donbassi võitlusesse suurtükivägi, tankid, hävituslennukid, laskemoona ja mittesurmavat abi, näiteks kiivrid, Euroopa südamest. Ruumis viibib ka käputäis Ukraina kontaktohvitsere, kes töötavad telefonitsi rindejoontel olevate sõduritega.

Tegemist on justkui USA sõjaväebaasis tekkinud idufirmaga, asudes ruumis, mis oli kunagi reserveeritud USA Euroopa väejuhatusele. Ruumi kroonivad sülearvutite kontsentrilised ringid ja see on täis mitmetes keeltes toimuvat vaikset jutuajamist, kui väed kogunevad, et viia sõjavarustus sealt, kus see on, sinna, kus seda vajatakse. Mõned ruumi osad, nagu sinine vaip, on sõna otseses mõttes teibiga kokku tõmmatud.

„Kaks kuud tagasi ei olnud teid olemas,” ütles üks USA kõrgem sõjaväelane rühmale, kellele näidati plasmateleri ekraanil üksikasjalikult Ukrainasse liikuvaid relvi Euroopa sõlmpunktides. Lääneriikide relvatarned on muutunud organiseeritumaks. Kui USA saatis 2021. aasta novembris kiirpaadid Ukrainasse, „oli vaja selleks 5000 telefonikõnet,” ütles ametnik.

Nüüd, umbes neli miljardit dollarit sõjalist abi hiljem, on tuhandete telefonikõnede asemel olemas rakendus. Sõja esimestel päevadel töötasid USA ametnikud ja Briti väed eraldi. Kuid Briti sõjavägi eesotsas 104 Theater Sustainment Brigade-iga seadistas koodnimega Craigslistile sarnase tarkvarasüsteemi, kus ukrainlased saavad esitada relvataotlusi. Aprilli alguseks oli USA ja Briti vägedest saanud üks üksus.

Iga päev hommikul kell 11 kogunevad logistikud, sest lahinguvälja reaalajas jälgivad operatsiooniohvitserid annavad neile kõige värskemat teavet Donbassi lahingute kohta. Kui Ukrainale vajaliku relvaabi andja on leitud, mõtleb koordineerimiskeskus välja, kuidas vastavat relvaliiki lahinguväljale saata. Kas maismaa, õhu- või raudteid pidi. Ent töö on muutunud keerulisemaks, sest Ukraina vajadused on muutunud väike- ja käsirelvadest, nagu tankitõrje- ja õhutõrjeraketid Javelin ja Stinger, mis aitasid peatada Venemaa pealetungi Kiievile, lennukite, tankide ja suurtükiväe, näiteks 108 USA poolt tarnitud M777 haubitsani.

Ka relvade väljaõpet tuleb ukrainlastele korraldada. Lääneriigid saadavad ukrainlasi Ida-Euroopas toimuvale väljaõppele, näiteks kanadalased õpetavad Ukraina vägesid USA tarnitud suurtükiväe peal ja aitavad relvi kätte saada. Euroopa väejuhatusega seotud meeskond Ida-Euroopas on aidanud demonteerida nõukogudeaegseid Su-25 lennukeid ja Mi-17 helikoptereid, et neid saaks Ukrainasse saata. Ametnike sõnul näitavad ukrainlased väljaõppe käigus üles sihikindlust ja tugevat moraali. „Nad ei taha teha teepausi,” ütles Briti sõjaväeametnik. „Nad tahavad õppida ja Ukrainasse naasta.”

Teise Briti ametniku sõnul avastati laost püssid, mida võiks Ukrainale anda, kuid mida nad ei saanud kasutada, kuna relvadel puudusid sihikud ja laskemoon. See hangiti ja saadeti seejärel Ukrainasse. Ida-Euroopas harjutavad üksused liikusid varustusega hiljutise USA armee juhitud õppuse Defender 2022 ajal, mis hõlmas üheksat Euroopa riiki ja kus osales üle 3400 USA ja 5100 rahvusvahelise sõjaväelase.

Ukraina peab mõtlema, kuidas uusi relvasüsteeme töös hoida. Planeerimisüksuse ametnikud töötasid välja kontrollnimekirja relvade väljaõppeks ja ülalpidamiseks, sh laskemoonaga kindlustamiseks. Pärast raskemini säilitatavate relvade, näiteks soomukite, hankimist on ukrainlased teadlikud, et mida kiirem on taotlus, seda keerulisemaks selle täitmine muutub. Ette on tulnud ka juhuseid, kus eeskätt lääneriikide valitsuste poliitiline tahe surub sõjaväelasi saatma Ukrainasse relvi, mis ei ole eriti töökindlad. Poliitikutel on vaja kiiret tulemust, st pressiteadet järjekordse relvasaadetise kohta, hoolimata sellest, kas ukrainlastel on „torust” abi või mitte.

Miljardid Ukraina tsiviilelanike heaks

Ukrainat aitasid sõja esimestel päevadel märkimisväärselt ka maailma kõige suuremad tsiviilorganisatsioonid. Üksikisikute või valitsuste poolt kogutud raha läks enamasti organisatsioonidele, mis tegelesid näiteks pagulastega. Kõik 27 EL-i liikmesriiki ning Norra ja Türgi pakkusid Ukrainale abi EL-i kodanikukaitse mehhanismi kaudu, kogudes 80 miljonit eurot humanitaarabiks. See jagunes järgnevalt:

Meditsiiniline abi (esmaabikomplektid, ravimid, meditsiinitehnika, haiglatarvikud, sidemed, kirurgilised rõivad). Majutusabi (padjad, tekid, magamismatt ja kotid). Toiduaineid ja esmatarbekaupu (riided, hügieenipakid lastele ja vanematele inimestele). Hädaabivarustus (kaitseriietus, telgid, tuletõrjevahendid, elektrigeneraatorid, veepumbad).

Euroopa Komisjon (EK) toetas Ukrainat nii humanitaar- kui kodanikukaitseabiga (toit, vesi, peavari). ÜRO ja EK kiireloomulise abipalve raames eraldati 90 miljonit eurot hädaabiprogrammidele, et aidata sõjast mõjutatud Ukraina ja Moldova tsiviilelanikke. 1. märtsil 2022 teatas komisjon 500 miljoni euro suurusest lisarahast kriisist tulenevate humanitaarprobleemidega tegelemiseks.

Pärast kümne päeva möödumist otsustas komisjon maksta  kiiresti välja veel 300 miljonit eurot 24. jaanuaril 2022 heaks kiidetud finantspaketi esimese osamaksena, mille suurus oli 1,2 miljardit eurot. Samuti kavatseb Euroopa Komisjon eraldada 120 miljonit eurot Ukraina institutsioonide ja vastupanuvõime tugevdamiseks.

Peale eelneva kaalub komisjon Ukraina solidaarsusfondi loomist, et aidata riigil pakkuda põhiteenuseid ja rahuldada kodanike esmavajadusi. Euroopa Komisjoni president Charles Michel säutsus 18. märtsil 2022, et „fond annaks likviidsust ametivõimude jätkuvaks toetamiseks ja pikemas perspektiivis toimiks vaba ja demokraatliku Ukraina ülesehitamise selgroona pärast vaenutegevuse lõppu”.

Euroopa komisjon tegi kõigile EL-i liikmesriikidele kuu aega pärast sõja algust, 23. märtsil ettepaneku suurendada eelfinantseerimist 11%-lt 15%-le 2021. aasta ühtekuuluvuse ja Euroopa territooriumide taastamise abi (REACT-EU) osamaksest. Lisaks sellele tegi EÜ ettepaneku suurendada eelrahastamise protsenti 45%-ni eesliini liikmesriikide (Ungari, Poola, Rumeenia, Slovakkia) ja nende liikmesriikide puhul, kes võtsid Ukrainast vastu kõige rohkem inimesi proportsionaalselt oma riigi elanikkonnaga (üle 1% ajavahemikul 24. veebruarist kuni 23. märtsini . Nendeks riikideks olid Eesti, Austria, Bulgaaria ja Tšehhi. Seega suureneb eelrahastus 3,4 miljardit eurot, mis tuleb liikmesriikidele maksta pärast ettepaneku heakskiitmist liikmesriikide parlamentides.

Maailmapank teatas 7. märtsil, et annab Ukrainale kolm miljardit dollarit rahalist toetust. Maailmapank pani kokku esialgu 723 miljoni dollari suuruse erakorralise rahastamispaketi. Samal päeval kiitis panga juhatus heaks 489 miljoni USA dollari suuruse täiendava eelarvelise toetuspaketi - Financing of Recovery from Economic Emergency in Ukraine. See toetus oli mõeldud selleks, et aidata ukrainlasi kriitiliste teenuste osutamisel, näiteks rahalise toetuse andmiseks haiglatöötajatele ja eakatele.

Esialgset Maailmapanga toetust suurendati Madalmaade 89 miljoni USA dollari ja Rootsi 50 miljoni USA dollari suuruse garantiiga. Lisaks sellele käivitas Maailmapank mitme rahastajaga sihtfondi, et hõlbustada Ukrainale abiraha suunamist, kusjuures Ühendkuningriik, Taani, Läti, Leedu ja Island panustasid 134 miljonit USA dollarit. Jaapan lisas toetuspaketile 100 miljonit USA dollarit.

Pärast sõja puhkemist taotles Ukraina erakorralist rahastamist, millele Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juhatus andis kiirrahastamise raames 1,4 miljardi USA dollari ulatuses rohelise tule. IMF jätkab tööd Ukraina reservkrediidi programmi kallal, mille käigus jaotatakse 2022. aasta juuni lõpuks Ukrainale täiendavalt 2,2 miljardit USA dollarit.

ÜRO pagulaste agentuur (UNHCR) laiendas oma tegevust ja suutlikkust Ukrainas ja selle naaberriikides, toetades oma kodudest põgenema sunnitud ukrainlasi rahaabi ja psühholoogilise toega.

ÜRO Lastefond (UNICEF) teatas 400 miljoni euro eraldamisest Ukraina tsiviilisikute ja laste abistamiseks.

Rahvusvaheline Punane Rist (ICRC) abistas ukrainlasi evakueerimisel; jagas Ukraina peredele üle 90 000 toidu-, hügieeni- ja 7000 esmaabi pakki ning 32 tonni toitu, meditsiinitarbeid ja majapidamistarbeid; samuti andis Punane Rist esmaabikoolitust üle 12 000 inimesele.

Ukraina majandus kahanes poole võrra

Ukraina peaminister Denõs Šmõhal rääkis BBC News Ukraine'ile, et paljude ekspertide erinevate hinnangute järgi on Ukraina praeguseks kaotanud 30-50% oma majandusest. „SKP langeb prognoositult samuti 30-50%. Ligi 35% meie majandusest ei tööta. Sellest tulenevalt on eelarve maht hinnanguliselt 50-70% rahuaegsest. Samal ajal on sotsiaal- ja humanitaarvajaduste ning demineerimisega seotud kulud järsult kasvanud,” rääkis Šmõhal.

Peaministri sõnul tekitab see kõik eelarve puudujäägi viis miljardit dollarit kuus. „See on suur raha ja loomulikult palume oma partneritelt toetust, mida ka saame. Teeme tihedat koostööd Rahvusvahelise Valuutafondi, Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liiduga. Ühendkuningriik toetab meid väga tugevalt,” lisas Šmõhal.

Ukraina infrastruktuurile ja majandusele tekitatud otsene kahju on umbes 600 miljardit dollarit ja see summa kasvab pidevalt. Peaministri sõnul on kas täielikult hävinud või kahjustatud üle 100 haridusasutuse ja üle 500 meditsiiniasutuse. Samuti on hävinud 25 000 kilomeetrit kiirteid ja mitusada silda. Kahtteistkümmet rahvusvahelist lennujaama on kahjustatud ja üle 40 miljoni ruutmeetri elamuid on kas kahjustatud või hävinud.

Peale selle on ettevõtted kaotanud üle 200 tehase, 17% lõpetas tegevuse ja 60% ettevõtetest töötab alla sõjaeelse võimsuse.

 

Kadri Paas,

sisejulgeoleku magister

 

Raami:

Kui palju maksab Ukraina sõda Kremlile?

Kremlilt nõuab sõda umbes 900 miljonit dollarit päevas. SOFREP-i hinnangul mõjutavad sõjapäeva hinda mitu tegurit. Hind hõlmab Ukrainas võitlevate Vene sõdurite tasustamist, nende varustamist laskemoona, kuulide ja rakettidega ning kaotatud või kahjustatud sõjatehnika parandamise kulusid. Samuti peab Venemaa maksma tuhandete relvade ja tiibrakettide eest, mida on sõja ajal kasutatud. Viimased võivad maksta hinnanguliselt 1,5 miljonit dollarit tükk.

Need arvud ei võta arvesse, kui palju Venemaa võib olla rahaliselt kaotanud majandussanktsioonide tõttu. Sanktsioonid võivad Valge Maja sõnul jääda kehtima isegi pärast seda, kui Venemaa oma väed Ukrainast tagasi tõmbab. Konsultatsioonifirma Civitta andmetel on sõja otsesed kaotused Venemaale maksma läinud umbes seitse miljardit dollarit.

Ukraina uputas ameeriklaste abiga aprillis venelaste Musta mere laevastiku lipulaeva, raketiristleja Moskva. Forbes Ukraine andmetel maksis see umbes 750 miljonit dollarit. Ukraina on alates sõja algusest hävitanud üle 5000 ühiku venelaste sõjatehnikat, kuid Moskva oli senistest kahtlemata kõige kallim sihtmärk.

Tekstid avaldati esmalt Kaitseliidu ajakirjas Kaitse Kodu.

Kasutatud allikad:

Public Money & Management: Full article: New development: Accounting for human-made disasters—comparative analysis of the support to Ukraine in times of war (tandfonline.com)

Foreign Policy: Inside A Hub for Military Aid to Ukraine (foreignpolicy.com)

Center for Strategic and International Studies (CSIS): What Does $40 Billion in Aid to Ukraine Buy? | Center for Strategic and International Studies (csis.org)

Ukrinform: War brings to halt some 35% of Ukraine's economy - PM (ukrinform.net)

Newsweek: Russia Spending an Estimated $900 Million a Day on Ukraine War (newsweek.com)