Üks mu hea sõber tavatseb juhul, kui miskit on läinud totaalselt aia taha, öelda, et iga asi on millekski hea. Ma ise mõtlen sinna juurde mõne fraasi „Daodejingist” ja elu läheb edasi. Mõne aja pärast selgubki, et nihu läinud juhtum osutuski kas väga õpetlikuks või suisa kasulikuks ja vajalikuks.

Sama pilguga vaatan praegu riigikogus toimuvat. Tüütu, nüri ja mis peamine, mitte Eesti jaoks midagi paremaks muutev. Täiesti rumal seisak. Lühidalt neile lugejatele selgituseks, kes ei ole viitsinud ülemäära Toompeal toimuvasse süveneda. Opositsioonilised erakonnad – EKRE, Keskerakond ja Isamaa -, kes kõik kaotasid riigikogu hiljutistel valimistel varasemaga võrreldes kõvasti kohti ja keda on parlamendis selge vähemus, leiavad, et selge enamus eesotsas Reformierakonnaga peavad vähemuse diktaadile alluma.

Riigikogu töökorda reguleeriv kodu- ja töökorra seadus võimaldab korraldada sellise viguri, et kõikvõimalike venitamistaktikatega saab päevakorra kinnitamist lõputult edasi lükata, mistõttu ei saagi istung(järk) alata. Nii ongi praegu juhtunud. Vähemus on võtnud demokraatlikel valimistel valitud enamuse pantvangi ja nõuab asju, millele andis väike hulk valijaid mandaadi. See ei ole mitte siinkirjutaja hinnang, vaid puhas matemaatika. Valimistulemused on avalik info, kõigil on 2023. aasta riigikogu valimiste tulemustega aegade lõpuni võimalik tutvuda.

Ent ilmselgelt on praegusel legaliseeritud seisakul ka väga kasulikke ja õpetlikke momente. Kõige olulisem neist on kindlasti kogemus, mille praegused parlamendierakonnad saavad ajaks, mil toimuvad järgmised riigikogu valimised, mil üsna tõenäoliselt pääseb riigikokku erakond KOOS.

Selle üks juhtfiguuridest, sm Krõlov, paremini tuntud kui Aivo Peterson, istub küll praegu kongis, aga küllap leiavad Vene eriteenistused talle väärika asendaja. Tegelikult on juba ammugi leidnud. Kuidas muidu sai putinistlik erakond Eestis registreeritud ja registrisse kantud.

Järelikult, arvestades, kui palju hääli kogus sm Krõlov märtsikuistel valimistel, pole erilist kahtlust, et erakond KOOS maandub Ida-Virumaalt ja Tallinnast antavate venelaste ja osade eriti kõvasti rahupooldavate valijate häältega 2027. aastal sametiselt Toompeale.

No ja siis me juba teame, mis juhtub, kui vahepealse nelja aasta jooksul ei ole riigikogu üksmeelselt oma tegevust reguleerivat seadust niimoodi kohendanud, et väike seltskond separatiste ja putiniste ei saaks Eesti riigi toimimist nädalateks, et mitte öelda kuudeks halvata. Nimetan kuid, sest EKRE on juba praalinud, et nemad jätkavad riigikogu ja valitsuse töö takistamist kuni erakorraliste valimiste väljakuulutamiseni järgmisel kevadel.

Niisiis, ähvardagu Eesti riiki ja rahvast idapiiri tagant aina suuremad ja salakavalamad ohud – osa neist on juba realiseerinud, neist ei ole tänu riigikogu vähemuse korraldatud trianglile ainult kuigipalju avalikult räägitud -, jätkavad kolm parteid süsteemselt parlamendi töö halvamist.

Kelle huvides? Isamaa puhul on selge – erakonna omanik sai viletsate valimistulemuste peale kurjaks. Aga EKRE ja Keskerakond? Kelle huvides nemad Eesti riigi olulisima institutsiooni tööd takistavad? Oma valijate? Lubage kõva häälega naerda.