Kui pronksiööde ajal oleks sotsiaalmeedia ja internet olnud samasugusel õitsval järjel nagu praegu, oleks Kremli organiseeritud massirahutused võinud lõppeda hoopis teistmoodi.

Paljuräägitud meediakirjaoskus on kogum oskusi, teadmisi ja hoiakuid, mis aitavad eri kanalites esitatud teavet kriitiliselt analüüsida ja hinnata ning kujundada adekvaatseid hinnanguid. Miks-küsimusi küsida oskavat inimest on raske emotsionaalsete ja sisutühjade loosungite, videote või artiklitega lollitada.

Ajal, mil ühismeedia abil õhutatakse rahvuste vahel vaenu, aetakse eri ühiskonnagruppe omavahel tülli, organiseeritakse meeleavaldusi ja hullemal juhul isegi lööminguid ja/või hullutatakse lihtsameelseid tegema midagi sellist, mis on neile endale kahjulik, on kriitilise mõtlemise võime plaatina hinnaga. 

Kõik algab lugemusest

Mullu Sofias asuvas Bulgaaria Avatud Ühiskonna Instituudis koostatud meediakirjaoskuse indeks käsitles 41 Euroopa riigi kerksust võltsuudistele, kasutades meediavabaduse, hariduse ja inimeste usalduse näitajaid. Kuna näitajatel on erinev tähtsus, oli neile mudelis määratud ka erinev osakaal. Kõige suurem kaal on meediavabaduse ja haridusnäitajatel (PISA), kusjuures lugemisoskuse osakaal on nende hulgas kõige olulisem.

Ilmnes, et meie kandi riikide elanike meediapädevus on väga kõrge. Edetabeli tipus on Soome (1.), Norra (2.), Taani (3.) ja Eesti (4.), millele järgnevad Rootsi (5.) ja Iirimaa (6.) peaaegu identsete tulemustega. Nagu ka varasematel aastatel, on Soome jätkuvalt nr 1 indeksisse kaasatud 41 Euroopa riigi seas. Nendel riikidel on tänu hariduse kvaliteedile, vabale meediale ja inimeste kõrgele usaldusele valitsuse vastu kõige suurem potentsiaal vastu seista võltsitud uudiste ja valeinfo laastavale mõjule.

Edetabeli lõpus on Põhja-Makedoonia (35.), Bosnia ja Hertsegoviina (34.), Albaania (33.), Montenegro (32.) ja Türgi (31.). Nende riikide võime võltsuudiste mõjuga toime tulla on madal eeskätt puuduva meediavabaduse ja viletsa haridustaseme tõttu.

Meediapädevuse indeksi aruannetes peetakse kvaliteetset haridust kõige olulisemaks vaenuliku propaganda vastu võitlemise viisiks. Samuti on vajalik reguleerimine, kuid samal ajal tuleb kaitsta sõnavabadust. Vastasel juhul tuleb esile „sallivuse paradoks“, kui liberaalse demokraatia reegleid kasutatakse selle õõnestamiseks.

Kuigi Avatud Ühiskonna Instituudi uuring ei hõlma Ameerika Ühendriike, näitab 2022. aasta oktoobris avaldatud uuringufirma Gallupi uuring, et vaid 34% ameeriklastest usub, et massimeedia kajastab uudiseid täpselt ja õiglaselt. Samal ajal näitas IRO Researchi uuring, et 76% Soome inimestest usub, et paber- või digitaalsed ajalehed on usaldusväärsed.

Kui võrrelda indeksi tulemusi teiste sarnaste uuringutega, on ilmne, et Kremli inforünnakute turmtule all on kõige sagedamini Kagu-Euroopa ja Balkani riigid. See suurendab võltsingutega seotud riske eriti Ukraina sõja kontekstis, kuna osa elanikkonnast ei mõista või eirab vaenulikku mõjutustegevust.

Mida Soome õigesti tegi?

Soome töötas 2013. aastal, vahetult enne Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist, välja riikliku meediapädevuse eesmärgistatud programmi ja kiirendas järgnevatel aastatel kampaaniat, et õpetada oma inimesi võltsitud uudiseid ja valeinfot märkama.

Praegusaja teismelised on üles kasvanud sotsiaalmeediaga, kuid uuringud näitavad, et noored on vandenõuteooriate suhtes vastuvõtlikumad. Meediapädevus on muutunud veelgi olulisemaks 2022. aastast, mil puhkes Vene-Ukraina sõda. Arvestades Soome asukohta ja ajalugu, siis pole kahtlust, et Soome on samasugune Kremli vaenulike inforünnakute sihtmärk nagu Balti riigid, ülejäänud Skandinaavia või Poola.

Helsingi õpetaja Mari Uusitalo on 16 aasta jooksul õpetajana näinud laste lugemisoskuse selget langust. Inimesed veedavad rohkem aega mängides ja videoid vaadates, lugedes samal ajal palju vähem. Kui loetakse vähe ja hajusa tähelepanuga, usuvad õpilased lihtsameelselt võltsuudiseid. Seejuures ei ole neil teadmisi, kuidas terasid sõkaldest eraldada.

Uusitalo sõnul õpetab ta, kuidas tõel ja valel vahet teha. „Ma ei saa panna oma õpilasi mõtlema nii nagu mina. Pean lihtsalt andma neile vahendid, et nad saaksid ise oma arvamuse kujundada,“ rääkis pedagoog ajalehele New York Times, mis kajastas Soome ühiskonna kerksust ja suurepärast võimet kriitiliselt mõelda.

Lihtsad süvavõltsingud

Hämeenlinna keskkooli õpetaja Saara Martikka laseb 8. klassi õpilastel lugeda uudiseid ja küsib neilt, mis on artikli eesmärk või autori keskne argument. Teises tunnis vaatasid noored koos õpetajaga kolme TikToki videot ja arutasid video autorite motivatsiooni ja nende mõju vaatajatele. Samuti laseb Martikka valmistada õpilastel deep fake’e ehk süvavõltsinguid, et nood saaksid aru, kui lihtne on luua täielikku väljamõeldist.

2022. aasta indeksis hinnati esmakordselt veel kuut riiki, mis asuvad väljaspool Euroopat. Euroopa-välistest riikidest said parimad hinnangud Kanada ja Austraalia, mis kuuluvad esimesse klastrisse ja on sarnaste omadustega nagu Rootsi ja Madalmaad. Ameerika Ühendriigid, Jaapan ja Lõuna-Korea kuuluvad hästi toimivate riikide teise rühma ja on Euroopa riikide, nagu Prantsusmaa ja Hispaania, seltsis. Iisrael kuulub kolmandasse klastrisse, kus on sellised riigid nagu Ungari, Itaalia ja Slovakkia.