Autostumise vastu aitab Tallinnas kiire ja mugav ühistransport, mis oleks samas ka atraktiivne, väärtustaks linnaruumi ning säästaks keskkonda. Kiirest ja mugavast rööbastranspordist (linnades trammivõrk, rongiliiklus) peab saama ühistranspordi selgroog, analoogselt nagu Soomes ning mida toidab ja toetab siis bussiliiklus, sest rööbastransport igale poole ei jõua. Unustada ei tohi ka terviklikku kergliiklusteede võrgustikku, mis tuleb välja arendada (sh rattaparklad koolimajade ja ühistranspordi peatuste juures, kortermajadesse jne).

Ühistranspordi paremaks korraldamiseks tuleb Tallinnas ja selle lähiregioonis koos naaberomavalitsuste ja riigiga töötada välja ühine ühistranspordi juhtimis-, finantseerimis- ja planeerimismudel, mis aitab tulevikus tõsta ühistranspordi konkurentsivõimet – atraktiivne mitmeviisiline liikuvusvõrgustik, ühtne ühistranspordi korraldamine, erinevaid ühistranspordiliike hõlmav liinivõrk ja ühtne piletisüsteem. Ühtne ühistranspordi korraldamine aitab luua olukorra, kus erinevad ühistranspordiliigid ei konkureeri omavahel vaid täiendavad üksteist ja liikumisel ei mängiks rolli enam omavalitsuste piirid ning ressursi kasutus oleks kõige efektiivsem. See aitaks välistada ka olukorra, kus tööpäevadel sõidab naaberomavalitsustest Tallinnasse sisse ca 50 000 sõiduautot, mis ummistavad Tallinna tänavaid ja vajavad siin parkimiseks ruumi, rääkimata õhusaastest.

Võime öelda, et tänane Tallinna ühistransport ei vasta inimeste ootustele – 2x aeglasem kui isiklik sõiduauto ning liinivõrk iganenud. Inimesele on oluline jõuda kiirelt ja mugavalt punktist A punkti B ning talle peab olema see tehtud võimalikult lihtsaks, sh ümberistumine ühelt ühistranspordiliigilt teisele ja seda kõike ühe piletiga ning nimetatud süsteem peab töötama kogu pealinnaregioonis. Peame saame rääkida sarnaselt Soome pealinnaregiooni transpordi korraldaja „HSL“ mudeli rakendamist meie pealinnaregioonis – ühtne ühistranspordi koordineerimine ja planeerimine.  

Ühtlasi märgin, et „tasuta“ asju ei ole maailmas olemas, isegi Tallinna ühistransport ei ole tasuta, vaid millegi arvelt - on selleks siis kaasaegsed lasteaiad või koolimajad või inimeste ootustele vastav kiire ja mugav ühistransport. Tallinna planeerimine on olnud autokeskne ja kus tänu sellele on viimase 15-20 aastaga autode arv leibkondades kasvanud ca 2x, täna omab 80% Tallinna leibkondadest vähemalt ühte sõiduautot. Helsinkis on vastav number 48%, mis on viimase kümne aastaga isegi veidi langenud. Hoolimata „tasuta“ ühistranspordist ei ole ühistranspordi kasutajate arv Tallinnas kasvanud, aga elanikkond samal ajal küll. Harju maakonnas kulutavad isikud ca 1,5 miljardit eurot aastas sõiduautodega liikumisele (rääkimata linna poolt tehtavad kulud tänavavõrgu laiendustesse). Kui suudame meelitada neist kuni kolmandiku kasutama kiiret, mugavat ja kvaliteetset ühistransporti, siis jääks isikutel aastas kätte kuni pool miljardit eurot, mida nad saaks palju sobivamalt kasutada, kas siis elukvaliteedi parandamiseks või muudeks investeeringuteks. Alles jäävatele autojuhtidele oleks juba tänastel tänavatel ja maanteedel rohkem ruumi ning liiklus turvalisem, sh jalgsi, rattaga või ühistranspordiga liikujatele. Suurendades ühistranspordi kiirused, tõstes mugavust, nii transpordivahendites kui ka ümberistumistel, saame sõiduautodega konkureerida. Esimeste sammudena tuleb arendada ühistranspordi prioriteedisüsteemi, tõsta oluliselt peatuste ja ümberistumiste mugavust ning loomulikult rakendada transpordiliikide ülest ühtset ühistranspordikorraldamist ja -planeerimist ning ühtset piletisüsteemi.

Küsimus on, mis on eesmärk – pakkuda inimestele konkurentsivõimelist ühistransporti, et nad oleksid valmis muutma oma igapäevaseid liikumisviise ja hakkama eelistama isiklikule autole ühistransporti või ….? 

Tallinn-Harjumaa kergrööbastranspordi uuring

Harjumaa Omavalitsuste Liidu eestvedamisel sai 2020. aasta alguses valmis Tallinn ja Harjumaa kergrööbastranspordi teostatavus- ja tasuvusanalüüs, mis kinnitas, et trammivõrgu arendamine Tallinnas ja ühendused naaberomavalitsustega on sotsiaalmajanduslikult tasuvad. Trammivõrgustikku tuleb näha tulevikus ühistranspordisüsteemi "selgroona" ja seda loomulikult koos raudteevõrguga, nagu Soomes.

Analüüsi tulemustes rõhutati, et trammitaristuga peab kaasnema atraktiivse liikuvuskeskkonna ja linnaruumi loomine. Et tänavaruum on piiratud, siis trammid võimaldavad seda tõhusamini kasutada, jättes kergliiklejatele rohkem ruumi, puhtama õhu ja vähem müra. Trammiliinide rajamine on küll kallis, kuid arvukate uute mitmetasandiliste ristmike rajamine ei ole odavam ning ei täida tihtipeale soovitud eesmärki, tekitades ühe pudelikaela kadudes järgmised. Täna tuleb alustada koheselt kiire ja mugava trammivõrgu väljaarendamist ning panna paika plaan ja tegevused, et realiseerida kogu vajaliku trammivõrgu väljaehitus 10-15 aasta perspektiivis.

Soovitan Teil vaadata järgnevat videot, väga inspireeriv „The Innovative Way Ghent, Belgium Removed Cars From The City“. 

Tallinn ja Harjumaa kergrööbastranspordi analüüs (2020)