Pärast nõukogude sotsialistliku süsteemi kokkuvarisemist Euroopas tekkinud riikide seas on Eesti vaieldamatult majanduslikult kõige edukam. Seda tänu edukatele reformidele, mille viisid läbi varasemad poliitilised liidrid, eelkõige Mart Laar.

Paraku näitavad käimasolevad koalitsiooniläbirääkimised, et Eesti on teelt eksinud ja kui poliitilisi hoiakuid järsult ei muudeta, liigume järjest suurema kiirusega n-ö teiseks Kreekaks muutumise suunas.

Meie riik on ikka veel liiga vaene, et lubada endale sellist kallist heaoluühiskonda, nagu näeme Põhjamaades. Kui aga Põhjamaades räägitakse üha enam olemasolevate heaoluriikide jätkusuutmatusest ja vajadusest need taskukohasemasse suurusjärku kärpida, siis meie majanduslikult kirjaoskamatud poliitikud võistlevad üha enam üle jõu käivate valitsuskulude lubamises.

Paistab, et praeguste koalitsiooniläbirääkimiste tulemusel jõutakse kokkuleppele, mis sisaldab elektrituru reformi, mis moonutab turujõude ja suurendab elektritarbimist Eesti maksumaksja kulul, kuigi vaja oleks leida viis elektritarbimist vähendada. Samuti sisaldab see suuremaid lastetoetusi vales lootuses tõsta sündimust Eestis, kuigi rahvusvahelised uuringud näitavad, et arenenud riikides kasvab sündimus siis, kui ühiskond õpib naisi tööturul ja kodus õiglasemalt kohtlema, mitte ainult rahaliste toetuste kaudu.

Sellised otsused lähevad riigile kalliks maksma, milleks vahendeid aga pole. Eelarve on juba defitsiidis ja me liigume praegu majanduslanguse poole, mis tabab meid rängalt tuleval talvel. Paljud madalama sissetulekuga inimesed vajavad majanduslanguse saabudes märkimisväärset rahalist toetust, et katta oma põhivajadusi. Sõltuvalt sellest, kui sügav saab majanduslangus olema, ei piisa maksuvaba miinimumi tõstmisest, vaja on suunatud toetusi tõelistele abivajajatele.

Kuidas toimuksid koalitsioonikõnelused valitsuse moodustamiseks, kui Eesti 200 kõnelustel osaleks? Erinevalt teistest erakondadest soovib Eesti 200 läbi suruda pikaajaliselt vajalikke reforme, riskides seejuures isegi lühiajaliselt oma poliitilise toetuse kaotamisega.
Praegu peame keskenduma sellele, et valmistada end ette potentsiaalselt väga rasketeks aegadeks, mis meid sel ja järgmisel aastal ees ootavad. Praegu pole õige aeg kulutada raha, mida meil pole, järgmisteks valimisteks poliitilise toetuse ostmiseks! Oleme vastu igasugustele lisakulutustele, mis pole absoluutselt vajalikud, kuni näeme, kui tõsiseks eelseisev majanduslangus lõpuks kujuneb.

Selle asemel peame mõtlema, kuidas kõige paremini kasutada nutikalt valitsuse käsutuses olevaid andmebaase, et suunata eelseisvatel rasketel aegadel abi tõhusalt kõige enam abi vajavatele inimestele. Piiratud rahaliste ressursside säästmiseks peame kindlasti vältima sellist «helikopteriraha» kulutamist, mida praegu pakuvad majanduslikult kirjaoskamatud poliitikud, kes soovivad endale hääli osta.
Et mitte kaotada võimet edaspidi kasvada ja jõukamaks saada, peame olema valmis toetama oma ekspordisektori ettevõtteid. Tingituna praegustest muret tekitavatest trendidest turul võib just neid ettevõtteid lähitulevikus tabada täiuslik torm laenukulude kasvu ja nõudluse vähenemise näol. Eesti on väike, äärmiselt avatud majandus, mille heaolu sõltub täielikult konkurentsivõimelisest ekspordisektorist.

Eesti 200 on vastu valitsuskulude suurendamisele enne seda, mis meie arvates võib olla tõsine majanduslangus. Ainus erand on haridus. Peame investeerima haridusse, sest meie riigi tulevik sõltub hästi haritud elanikkonnast!
Peame tagama mitte ainult õpetajate konkurentsivõimelise töötasu, mis võimaldab pensionile jäävaid õpetajaid nõuetekohaselt asendada, vaid ka selle, et üleminek eestikeelsele ühtsele koolile oleks korralikult rahastatud. Haridus on meie riigi tuleviku jaoks piisavalt oluline, et see oleks vabastatud lühiajalistest eelarvekaalutlustest.

Eelarve peaks olema majandustsükli jooksul tasakaalus. On vastutustundetu, et eelarve on praegu puudujäägis, arvestades kõrgest inflatsioonist tulenevat täiendavat maksutulu. Veelgi vastutustundetum on seda puudujääki suurendada, suurendades kulutusi ebaolulistele asjadele, nagu on välja pakutud praegustel koalitsiooniläbirääkimistel!

Peame oma finantspüssirohu kuivana hoidma enne selle aasta lõpus oodatavat majanduslangust. Majanduslangusega on võimalik toime tulla, kui ja millal ta tuleb, kui vältida majanduslikult kirjaoskamatute poliitikute pakutud «helikopteriraha» levitamist ning selle asemel seada eesmärgiks abistada abivajajaid nii suunatult kui võimalik.

Kui ma räägin kõige enam abi vajavatest inimestest, siis pean silmas üksikisikuid ja peresid, keda rõhub rahaline stress ja kes ei saa endale lubada normaalseks eluks vajalikku, aga ka tavalisi rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi ettevõtteid, kes kannatavad äärmusliku «täiusliku tormi» käes.

Meie majandus- ja maksupoliitikaalane programm on palju laiem, kui eespool kirjeldasin, kuid keskendusin ainult sellele, millised võiksid teoreetiliselt välja näha meie seisukohad koalitsiooniläbirääkimistel.

Kokkuvõte on aga see, et Eesti 200 vaatab oma poliitilistes seisukohtades pikaajalist perspektiivi ega ole huvitatud häälte ostmiseks valitsuse kukutamisest. Eesti 200 mõistab majandust, mõistab ettevõtlust ja püüab teha koostööd meie poolt käsitletavate valdkondade parimate asjatundjatega, sõltumata sellest, kas nad toetavad meie erakonda või mitte.

Meie visioon, meie unistus on aidata ellu viia tulevikku, kus Eesti on üks rikkamaid ja keskkonnasäästlikumaid riike Euroopas ja maailmas. Selleks on aga vaja professionaalset poliitilist juhtimist, millel on selgelt määratletud nägemus nende eesmärkide saavutamiseks.

Eelseisvad valimised peavad tegema lõpu poliitikutele, kes üritavad vastutustundetult hääli osta, pakkudes välja kulutusi või maksukärpeid viisil, mis näitab nende majanduslikku kirjaoskamatust.

"Eesti on teelt eksinud ja kui poliitilisi hoiakuid järsult ei muudeta, liigume järjest suurema kiirusega n-ö teiseks Kreekaks muutumise suunas."

"Peame oma finantspüssirohu kuivana hoidma enne oodatavat majanduslangust, millega on võimalik toime tulla kui vältida «helikopteriraha» levitamist."