Joakim Helenius: saadame bürokraadid koju! Otsustagu iga inimene ise, kellele oma maksud suunata

13. veebruar 2023

Riigiaparaadi reform annaks viie aastaga tagasi kolmveerand miljardit eurot, aga veelgi olulisem on inimeste tunnetus, et nad vastutavad ise oma saatuse eest.

Olen aeg-ajalt Eesti tehnoloogia ettevõtjatega mõtelnud Eesti majanduse ja riigisektori probleemide ja väljakutsete üle. On ilmselge, et Eestile ja Läänemaailmale ei ole praegune heaoluühiskonna mudel jätkusuutlik, mistõttu on vaja märkimisväärseid reforme.
Läänemaailma demokraatlik ja turumajandusel põhinev ühiskonnamudel on praegusel hetkel surve all. Üha süvenev vahe väga rikaste ja teiste ühiskonnaliikmete vahel on tekitanud kahtluse meie ühiskonnamudeli jätkusuutlikkuses. Populistlikud liikumised kasutavad inimeste rahulolematust enda kasuks, et meie demokraatlikku süsteemi rünnata.
Need poliitilised jõud, kes võitlevad populismi vastu ja demokraatia poolt, vajavad majanduspoliitilist platvormi, millega seista üha kasvava sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse vastu. Eriti tähtis on see, et riiklikud toetused oleksid piisavalt fokusseeritud ja raha läheks ainult nende abistamiseks, kelle toetamine on hädavajalik.
Meil on vaja majanduspoliitilist mudelit, mis võimaldab saavutada vasakpoolsete parteide eesmärki toetada vaesemat osa ühiskonnas, kes tõesti vajab toetust, aga teha seda nii, et see samal ajal suurendaks majanduse efektiivsust ja kasvuvõimalusi, mis on alati olnud parempoolsete parteide eesmärk. Nii saaksid uuest majanduspoliitikast kasu kõik ühiskonna liikmed.
Uue süsteemi põhimõte on kasutada võimalusi, mida pakuvad IT süsteemide (ja tehisintellekti) jätkuv areng ja ühildada need võimalused riigisektori andmebaasidega. See lubab radikaalselt ümber ehitada riigi ja omavalitsuste ning riigiasutuste juhtimissüsteemi, et drastiliselt vähendada riigisektori kulutusi ja samal ajal lisada efektiivsust.
Allpool pakun lahendusi, mis loodetavasti annaks Eestile võimaluse olla Läänemaailma jaoks eeskujuks ülalpool mainitud probleemide lahendamisel. Loomulikult on pakutud lahendused keerulised ja detailide välja töötamine vajab kindlasti veel väga palju tööd, aga põhimõtteliselt on Eestis olemas vajalikud IT oskused, millega ellu viia radikaalsed muutused, mida allpool pakutud majanduspoliitiline mudel kaasa toob.
Pakutud lahendus sisaldab järgmisi eesmärke:
Suurem isiklik valik ja vastutus oma otsuste eest elus peaks olema uue mudeli alus.
Riigisektori efektiivsuse radikaalne tõstmine ja bürokraatia vähendamine on hädavajalik ja seda saab IT lahendustega ka saavutada.
Riigile kuuluvate avalike teenuste pakkujate monopolide kaotamine ja sellega efektiivsuse tõstmine konkurentsi lisades on riigisektori efektiivsemaks muutmise üks tähtis osa.
Inim- ja finantsressursside efektiivsem kasutus (riigisektori osakaalu vähendamine ja ressursside vabastamine erasektori jaoks) toob kaasa suure kulude kokkuhoiu ja täiendava majanduskasvu, mis vähendab riigi kulusid ja lisab riigile maksutulusid.
Väiksemate kuludega ja suuremate maksutuludega opereerimine annab võimaluse tööjõumaksude märkimisväärseks langetamiseks, millega tõsta inimeste ja ettevõtete initsiatiivi ja motivatsiooni rohkem töötada ja riski võtta.
Tööjõumaksude langetamise lisaks annab uus majanduspoliitiline mudel võimaluse maksutulude ümberjagamiseks nii, et see vastab palju paremini indiviidide tegelikele vajadustele. See tõstab efektiivsust ja vähendab sotsiaalset ebavõrdsust. Lisaks annab see võimaluse rahastada vajalikke riigikaitse ja haridusvaldkonna investeeringuid.
Olles rahvusvaheline eestvedaja nende reformide elluviimisel saavad Eesti ettevõtted kogemusi ja oskusi, mida maailmale eksportida.
Kuidas viia ellu uus majanduspoliitiline platvorm?
Maksutulud, mis praeguses süsteemis kogutakse riigi poolt kokku ja jagatakse otse või omavalitsuste kaudu monopoolsetele riigiasutustele, mis tegelevad tervishoiu, sotsiaalteenuste ja haridusteenustega („riigiteenused“), jagatakse uues süsteemis otse inimeste eriotstarbelistele kontodele („kodanikukontod“).
Neile kontodele kantud vahendite raames saavad inimesed ise otsustada endale vajalike teenuste ostu üle. Reeglid määravad, kuidas nad peavad seda tegema. Näiteks saaksid kõik ise valida, milliselt litsentseeritud tervishoiuteenuse pakkujalt ja mis hinnaga nad ostavad raviteenuseid ja -kindlustust.
Kui inimesed saavad vabalt valida, kust nad „riigiteenuseid“ ostavad, tähendab see seda, et „riigiteenuste“ pakkujad peavad omavahel konkureerima. Osa teenuste pakkujatest saavad seda võib-olla efektiivsemalt teha, kui nad läheksid erasektori kätte. Teised pakkujad vajavad vähemalt autonoomsust.
Algoritmidel põhinevad IT süsteemid, mida Eesti IT sektor arendaks, jälgiksid, kuidas inimesed kasutavad nende erikontole makstud raha. See annaks ka võimaluse identifitseerida inimesed, kes vajavad abi rohkem ja kes vajavad abi vähem, millega saab sotsiaalset ebavõrdsust vähendada makstes erikontole raha vastavalt inimeste tegelikele vajadustele. See tähendab ka loomulikult, et kõrgema sissetulekuga inimestele makstakse vähem, aga uus süsteem tähendaks ka seda, et tööjõumaksud langeksid.
Praegust riigibürokraatiat, mis tegeleb plaanimajandusliku organiseerimisega, saaks uues süsteemis väga palju väiksemaks ja efektiivsemaks muuta IT lahendustega, mis asendaksid bürokraatiat. Solidaarsus jääb, ent raha ümberjagamine kodanikukontode vahel on oluliselt odavam ja tööjõusäästlikum kui ümberjagamine riigi poolt osutatavate teenuste kujul. See aitaks ka vabastada hetkel avalikus sektoris töötavaid heade oskustega inimesi, kes saaksid minna erasektorisse, kus nad looksid lisandväärtust ja uut primaarset maksutulu, mis aitaks kaasa Eesti ekspordile ja majanduse kasvule.
Kui suuname „riigiteenuste“ pakkujad erasektorisse või anname neile autonoomsust, tähendaks see, et iga teenuse pakkuja saab ise otsustada, kuidas teenuseid pakkuda võimalikult hea hinna ja kvaliteediga. See tähendab loomulikult seda, et näiteks koolid ja haiglad peavad kindlustama seda, et neile jäävad tööle vajalikud õpetajad, arstid ja õed, mis tähendab seda, et palgad peavad olema konkurentsivõimelised. Teoorias tähendab see, et nagu praegu eraettevõtetes saaksid kõige paremad õpetajad, arstid ja õed palju kõrgemat töötasu kui praegu, aga need, kes ei ole oma tööülesannetes nii tulemuslikud, saaksid madalamat töötasu.
Ka pensionisüsteemi tuleb reformida nii, et pakkuda agressiivset ja mõjusat finantsilist motivatsiooni, et inimesed oleksid innustatud töötama märkimisväärselt vanema eani ja nooremas eas alustama raha kogumiseks pensionieaks. Kindlasti ei pea praegune pensionisüsteem väga kaua enam demograafilise olukorra tõttu vastu.
Kui palju raha võib riik esialgsel hinnangul kokku hoida?
Kokkuhoid tuleb kahest allikast:
** Esiteks, Eesti IT ettevõtete kõrgtehnoloogiliste ja innovaatiliste IT-lahenduste kasutusele võtmine, mis võimaldavad erikontode kasutamist ning lihtsustavad maksude kogumist, ümberjagamist ning vähendavad riiklikku bürokraatiat.
** Teiseks, efektiivsuse kasv, mis saavutatakse monopoolsete riigiteenuste andmisel vabaturu olukorda (konkurents): 1) konkurentsist tingitud hinnalangus varasemalt monopoolses seisus olnud teenuste osas; 2) teenuste pakkujatele antakse vabadus määrata töötajate palka, mis peaks lisama ka efektiivsust.
Kahe esimese punkti hinnanguline kokkuhoid avalike sektori töötajate tööjõukulude pealt, kes lähevad erasektorisse (esialgne hinnang ca 20,000 töötajat), mis tähendab umbes EUR 600,000,000 aastas (eeldades keskmist brutopalka 1800 eurot). Lisaks saab kokku hoida riigi majandamiskuludes, aga seda on raske täpselt hinnata.
Aastane 1.5%* lisanduv majanduskasv erasektori tööhõive pealt (inimesed, keda ei ole endiste riigimonopolide tegevuses enam vaja ja lähevad erasektorisse lisandväärtust looma tõstes seeläbi majanduse kasvukiirust) võiks tuua EUR 420,000,000 aastas. Tõeline majanduskasvu lisandumine võib olla selgelt kõrgem kui võetaks kaasa dünaamilised mõjud, mille tooks kaasa Eesti juhtroll maailmas selliste muutuste läbi viimises.
Täiendav maksutulu lisanduva majanduskasvu pealt: EUR 125,000,000 ühes aastas (EUR 750,000,000 viie aasta lõikes).
Vajaduspõhine toetuste süsteem (ümberjagamine inimestelt, kes abi ei vaja, neile, kes seda vajavad) on kokkuhoiu suhtes neutraalne.
*Ajalooline statistiline majanduskasvu lisandumine tööjõu lisandumisest 20,000 võrra.
Potentsiaalne suurema pildi mõju Eestile
Kui uus süsteem toimib ja toob majanduse efektiivsuse ning sotsiaalse võrdsuse kasvu, mis on selle eesmärk, saab sellest kogu maailma jaoks suurepärane eeskuju, mida teised riigid hakkaksid kopeerima.
Eesti ettevõtted, kes selle uue süsteemi läbiviimises osalevad, saaksid kogemusi ja intellektuaalset omandit, mida nad saaksid maailma eksportida. See võikski olla niinimetatud „Eesti Nokia“ ja neist oskustest loodavate kõrge lisaväärtusega eksporditoodete maailmaturud võiks olla hiiglaslikud. Eriti IT sektor võiks olla uskumatult suur kasusaaja.
Kui üleminekul uuele majanduspoliitilisele süsteemile tekib probleeme või tõrkeid, on Eesti sedavõrd väike ja paindlik, et suudame reageerida ilma, et see tekitaks liiga suuri kahjusid. Eesti väiksus on selle plaani valikul meie eeliseks, mitte puuduseks.
Kirjeldatud reformi potentsiaalne kasu ületab kindlasti kordades potentsiaalseid riske ning selle läbiviimine oleks kindlasti Eesti riigi, inimeste ja majanduse huvides. 

Rohkem uudised