Koalitsioonilepet saab minu arvates nimetada sotsialistlik-populistlikuks. Riigi suured lisakulutused lepiti kokku, aga keegi ei räägi sellest, kust peaks tulema raha, millest kulud katta.

Ilmselgelt on mõte raha laenata. Oleme Kreeka ja teiste Lõuna-Euroopa riikide põhjal näinud, kuidas suured riigilaenud nõrgendavad riikide tulevikuvaadet. Koalitsioon selgelt ei usalda turumajandust ja arvab, et poliitikud peavad helikopterilt raha heites inimestele turuhinna kõikumised kompenseerima.

See on selgelt vale lahendus probleemidele, nagu ajalugu on korduvalt näidanud, ning riiklik hinnalagi on varem või hiljem tee vaesusesse. Õige lahendus oleks leida viis, kuidas elektrikasutust vähendada, ja rakendada kõik jõupingutused, et läbi personaalse riigi lahenduste oleks võimalik pakkuda lausaliste toetuste asemel nõudepõhist toetamist.

Lisaks tähendab koalitsiooni lahendus, et kannatajateks jäävad ettevõtted, kelle elektriarveid ei kompenseerita. Just nemad on aga need, kes riigi toetused ja teised kulud maksude kaudu ära maksavad.

Lapsetoetused ja arvatavasti ka teised toetused indekseeritakse selleks, et kindlustada, et inflatsioon langeks nii aeglaselt kui võimalik, nagu on ajalugu korduvalt näidanud.

Indekseerimine ongi nõrkade poliitikute lahendus ja kindlustab, et riigikulud tõusevad ajapikku üha suuremaks osaks Eesti majandusest.

Erasektor, kes lõppkokkuvõttes kõik kulud maksude kaudu maksab, jääb kannatajaks. Eesti majanduse dünaamilisus kaob ja unistus saada rikkaks jääb ajalukku. Eesti 200 seisab tugevalt nende otsuste vastu ja kui võimalik, keerame tulevikus need otsused tagasi!