Riigiaparaadi ümberkorraldamisest saadav kokkuhoid võib olla märkimisväärne, 500–600 miljonit eurot aastas.

Eesti riigil on ees ootamas palju kiireloomulisi kulutusi. Selle valimiskampaania, nagu ka varasemate, keskmes on taaskord valimislubadused, mis on seotud riigieelarve kulude suurendamisega. Kes aga vastutab selle eest, et järgmise valitsuse poolt kokku lepitavate kulutuste suurendamine (ja ka varasemate kulutuste finantseerimine) on riigile rahanduslikult jätkusuutlik? Kes vastutab selle eest, et tehtavad riigieelarvelised kulutused on riigile jõukohased ning need ei kahjusta seejuures erasektorit, mis lõpuks riiki ülal peab? See on rahandusministri ülesanne.

Rahandusministrina (kes vastutab ka majandusküsimuste eest) töötaksin välja koostöös teiste asjaomaste ministeeriumitega nimekirja selgelt määratletud eesmärkidest ja põhimõtetest, millest ministeeriumid juhinduksid oma ülesannete täitmisel:

Majandustsükli lõikes ei finantseerita jooksvaid kulusid laenuraha arvelt. Tahaksin kehtestada reegli, et kui majandusel läheb hästi, peaks riik toimima eelarve ülejäägiga, et selle arvelt katta majanduslanguse ajal jooksvaid kulusid. Kui majanduslanguse ajal on vaja võtta laenu, tuleks see tagasi maksta majanduse tõusutsükli jooksul.

Maksusüsteemi aluspõhimõtteid ei muudeta. Meie maksusüsteem on meid väga hästi teeninud ja seda peetakse üldiselt maailma üheks konkurentsivõimelisemaks ja tõhusaimaks. Usun ühetaolisse tulumaksumäära (maksuküüru kaotamisse) ja ettevõtte tulu maksustamisesse ainult dividendidena välja maksmise korral, et motiveerida ettevõtteid võimalikult palju enda kasvu investeerima. See on eriti oluline meie väikeettevõtjate jaoks, kuid toob kasu kõigile Eesti ettevõtetele.

Seisan maksutõusude vastu, püüdes selle asemel tegeleda minu arvates väga ebaefektiivse riigiaparaadi (keskvalitsus, KOV-id ja riigiasutused) efektiivsemaks muutmisega. Nulleelarve kontseptsiooni juurutamisega soovin anda rida-realt hinnangu riigieelarve jooksvatele kulutustele. Usun, et alt-üles kulude kärpimine, mille eesmärk on oluliselt parandada meie riigisektori kuluefektiivsust, annab väga olulist kokkuhoidu.

Erasektor on turukonkurentsi tõttu sunnitud olema kulutõhus. Turukonkurentsile mittealluva riigisektori kuluefektiivsust peab hindama rahandusministeerium, mida peaks juhtima erasektori ettevõtete omamise/juhtimise kogemusega inimene. Keegi, kes mõistab mida tähendab kuluefektiivsus ja kellel on kogemusi mõnikord valusate kulude kärpimises, et suurendada kuluefektiivsust.
Minu eesmärk oleks püüda Eesti riigiaparaat ümber struktureerida üheks kõige kuluefektiivsemaks riigisektoriks maailmas, kaotades selle käigus võimalikult palju tarbetut bürokraatiat. Eesti on piisavalt väike ja paindlik, et see oleks realistlik ambitsioon.

Riigiaparaadi ümberkorraldamisest saadav kokkuhoid võib märkimisväärselt aidata kaasa rahastada riigi kuluprioriteete, nagu eelkõige riigikaitse ja haridus. Hinnangud selle kohta, kui palju selline kulude kärpimine võiks anda kokkuhoidu, on erinevad, kuid vahemik 500–600 miljonit eurot aastas ei ole ebareaalne.

Täiendav kokkuhoid võiks tulla riiklike andmebaaside uudsest kasutamisest, et osutada riigisektori teenuseid palju fokuseeritumalt. Eesti on liiga vaene, et raisata riigi ressursse helikopterilt külvates. Peame oma riigi andmebaasi abil arendama IT-süsteeme, mis võimaldaksid suunata riigi teenused ja rahalist toetust reaalselt abivajajatele. Just seda nimetame „Personaalseks Riigiks“. Sellest saadav rahaline kokkuhoid võib olla tõesti märkimisväärne. Sarnaselt riigisektori efektiivsuse tõstmisega aitaks see kokkuhoid hankida uusi ressursse, mida suunata prioriteetsetesse valdkondadesse, ilma et riik peaks makse tõstma või raha laenama. Oleme väike, paindlik ja digitaalse kirjaoskusega rahvas. Me saame olla maailmale eeskujuks, kuidas selliseid reforme läbi viia.

Jõukamatele naaberriikidele järele jõudmiseks peab Eesti ära kasutama kõik oma looduslikud eelised. Tänu meie pikale rannajoonele ja meid ümbritsevale madalale merele on meil ideaalne võimalus saada suureks rohelise tuuleenergia tootjaks. See aga nõuab väga suuri investeeringuid mitte ainult tuuleparkidesse endasse, vaid ka tuuleparkide energia salvestamisse ja edastamisse.

Rohelise energia suure tootjana võiksime aga saada mitte ainult suureks rohelise energia eksportijaks, vaid ka eelistatud asukohaks energiamahukatele tööstustootjatele. Võimalik, et saame Euroopa odavaima energia, millest saavad kasu mitte ainult meie tööstuseksportijad, vaid ka kodumajapidamised.

Investeeringute hõlbustamiseks rohelise energia tootmisse, ladustamisse ja edastamisse asutaksin rahandusministrina riigi investeerimisfondi, mille eesmärk oleks koostöös kohalike ja välismaiste erasektori investoritega olla katalüsaatoriks oluliste rohelise energia ja sellega seotud tööstusinvesteeringute algatamisel. Fondil oleks lubatud turgudelt raha laenata, kuid see oleks lubatud investeerida ainult turuväärtusega varadesse. Eesmärk oleks lõpuks need varad erasektorile tagasi müüa, loodetavasti kasumiga.
Katastroofiline teise samba pensionireform hävitas ebatäiusliku, kuid vähemalt toimiva personaliseeritud pensionikogumissüsteemi, mis meil oli. Seetõttu on väga suurel osal Eesti elanikkonnast ees tulevik, kus keegi ei tea, kuidas neile pensione makstakse.

Loomulikult eeldatakse, et neile makstakse pensionit ka tulevikus tööealiselt elanikkonnalt kogutavatest maksudest. Arvestades Eesti rahvastiku kiiret vananemist ja tööealise elanikkonna vähenemist, tähendab see aga seda, et töötavatel inimestel tuleb maksta üha suuremaid makse, et kasvavale pensionäride hulgale pensionit maksta. See tapaks Eesti majanduse võime püsida rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisena. Me ei tohi lasta sellel juhtuda!

Algatan töö selle kallal, milline peaks välja nägema Eesti uus pensionisüsteem. Peame uurima teiste riikide kõige paremaid penisonisüsteeme, et leida Eesti jaoks lahendus, mis väldib eelmise süsteemi nõrkusi, pakkudes meile väljapääsu august, kuhu praegu sattume katastroofilise nn teise samba pensionireformi tõttu.

Kiiresti kasvav majandus on võimalik vaid siis, kui meie ekspordisektor suudab oma eksporti kiiresti kasvatada. Meie ekspordi alustalaks on tööstussektor, turismisektor ja IT-sektor. Rahandusministrina teeksin tihedat koostööd meie ekspordisektori ettevõtetega, et püüda tagada neile parimad võimalikud konkurentsieelised.

See hõlmaks (kuid mitte ainult): 1) stabiilset, läbipaistvat ja ettevõtjasõbralikku maksusüsteemi; 2) investeeringute soodustamist odava rohelise energia tootmiseks; 3) dünaamilist tööturu edendamist, mis võimaldaks ettevõtetel vajaduse korral kasutada kvalifitseeritud välistööjõudu; 4) meetmete edendamist, mille eesmärk on oluliselt kiirendada riigisektoriga seotud planeerimis- ja loamenetlus protsesse.

Selliste eesmärkide elluviimine ei anna meie oma eksportivatele ettevõtetele mitte ainult tugevat konkurentsiplatvormi, millelt edasi kasvada, vaid: 1) innustaks meie edukaid idufirmasid säilitama oma peakorterit Eestis; 2) tooks tohutult kasu ka meie suletud sektori ettevõtetele, kuna kasvavad eksporditulud kulutataks siseriiklikult; 3) tooks kaasa kiiresti kasvava maksutulu, mis võimaldaks Eesti riigil langetada makse ning suurendades samal ajal kulutusi oma majandusega mitteseotud prioriteetidele nagu kaitse, haridus, kultuur jm; 4) tooks kaasa välisinvestorite huvi järsu tõusu Eesti vastu, kiirendades seeläbi kasvu veelgi.

Kui mina oleksin rahandusminister, oleks Eestil ambitsioonikate ja uuenduslike eesmärkidega rahandusministeerium. Olen kindel, et ülaltoodud eesmärgid on reaalselt saavutatavad. Samuti on minu kindel veendumus, et kui need eesmärgid saavutatakse, on Eestil reaalne võimalus saada Euroopa rikkaimate riikide hulka. See ei juhtu üleöö, kuid ilma selgelt seatud eesmärkideta võib öelda, et seda ei juhtu kunagi.