Mai seisuga oli Eesti 12 kuu inflatsioon 20%, mis oli Euroopa Liidu kõrgeim näitaja. Miks on inflatsioon meil nii kõrge ja miks palju kõrgem kui mujal Euroopas?

Inflatsioon Euroopas on kõrge pandeemiaaegse lõdva rahapoliitika tõttu, mis on lisanud nõudlust, mida aga praegusel keerulisel ajal on raske katta kaupade ja teenuste pakkumisega. Lisaks lõdvale rahapoliitikale on Euroopas olnud ka riikide eelarvepoliitika väga lõtv, mis on juurde lisanud nõudlust majanduses. Kaupade pakkumise suurendamisega on olnud probleeme tarneahelate tõrgete tõttu, mis on tõstnud tootjate sisendhindu ka Euroopas. Putini sõda on need probleemid palju teravamaks teinud, mis on viimaste kuude kiire inflatsioonitõusu taga.

See kõik tähendab, et Euroopas ei ole probleemi nõudlusega, vaid probleem on kaupade ja teenuste pakkumisega. Oodata on Euroopa Keskpanga poolt intressitõusu ja riikide väljakutse on riigieelarve kaudu nõudluse vähendamine. Paraku on poliitikutel alati raske nõudlust vähendada, neil on poliitiliselt palju lihtsam raha kulutada kui kokku hoida.

Eestis on need probleemid veel teravamad kui mujal Euroopas. Meil tõusid ka pandeemia ajal palgad väga kiiresti tõusnud ja sellele lisaks tõi teise pensionisamba õnnetu reform turgudele märkimisväärselt lisaraha eriti valel ajal. Meie majandus on väga väike ja sellepärast ei saa kaupade ja teenuste pakkumine kasvavale nõudlusele reageerida nii kiiresti kui suurte majandustega riikides.
Mul ajab südame pahaks, kuidas poliitikud, kes on majandus- ja eelarvepoliitika osas võhikud, konkureerivad ettepanekutega, kuidas juba niigi defitsiidis oleva eelarvega veel majandusse raha juurde pumbata ja lisada majandusse nõudlust valel ajal.

Paraku meie populistlikud erakonnad, eesotsas Keskerakonna, Isamaa ja EKRE-ga, ei ole majanduse heaolust huvitatud ja tahavad praegu laenurahaga inimestele rahalisi lubadusi anda, et omale valijaid juurde meelitada. Inimesed peaksid mõistma, et igasugused laenuga finantseeritavad riigi jooksvate kulude suurendamised toovad tulevikus paratamatult kaasa maksutõusu, millega kas laenu või kulutusi finantseerida.

Kui populistlikud erakonnad suruksid läbi oma tahtmise riigi kulutusi tõstes tähendaks see seda, et meie inflatsioon läheks veel kõrgemaks, mis omakorda natuke pikemas perspektiivis vähendab Eesti elanikkonna reaalsissetulekuid veelgi.
Ma väga loodan, et Eesti koolides õpetatakse tulevased valijad paremini aru saama, kuidas vastutustundetu majanduspoliitikas ära tunda. Aga ka praegused valijad võiksid paremini aru saada, et ka riigi ressursid on piiratud, ja igale olukorrale ei saa olla lahenduseks riigi kulude suurendamine.

Minu ettepanekud on:

• peame kohe lõpetama rääkimise riigi üldiste kulude lisamisest ja keskenduma nende inimeste, kes praeguses olukorras kõige rohkem abi vajavad, ajutisele aitamisele,
• veel tähtsam majanduse jaoks on, et riik vähendaks nõudlust, mitte ei lisaks. Abivajajate rahalist abi võiksime finantseerida riigiametnike ajutise palkade külmutamisega olukorra normaliseerumiseni.
• samuti võiks riik vähendada ajutiselt oma riigieelarvelisi kulutusi, lükates edasi investeeringud osadesse ehitusprojektidesse kuni olukorra normaliseerumiseni.

Need sammud ei ole võib-olla kõige populaarsemad, aga loodan, et Eesti valijad saavad aru, et kui majandus on haige, siis on vaja rohtu võtta. Populistlikud poliitikud, kes lähtuvad sellest, et riigieelarvet on vaja selleks, et neile hääli osta, ei vääri valijate toetust.