Lugupeetud peaminister,

Kuigi ma tahan teid õnnitleda järjekordse peaministri ametiaja puhul, samuti teie professionaalse toimetuleku eest tohutute julgeolekupoliitiliste väljakutsetega, millega Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse silmitsi seisame, pöördun teie poole seoses sügava murega, mis puudutab teie valitsuse selge ja tulevikku vaatava majanduspoliitika puudumist.

Parim viis kaitsta oma vabadust ja eluviisi meie Venemaa elanikkonna putinismiohu ja ohtlikult vastutustundetu poliitilise populismi eest on tagada, et juhime oma majandust õigesti, pakkudes seeläbi oma kodanikele võimalikult head elu. 

Nagu te hästi teate, on Eesti ajalooliselt teinud seda nii, et oleme võtnud oma majandusprobleemidele vastu lahendusi, mis on loovalt kohandatud Eesti vajadustele, mitte ei ole kopeerinud lihtsalt seda, mida teised, tavaliselt rikkamad riigid on teinud. Meie ühe maksumääraga, ettevõtjasõbralik ja lihtsalt toimiv maksusüsteem, juhtpositsioon e-riigi lahenduste vallas ja suhteliselt tõhus riigibürokraatia on vaid mõned näited sellest, mida oleme õigesti teinud.

Seetõttu tunnen suurt muret, et pean teie tähelepanu juhtima sellele, mida teie valitsus teeb ohtlikult valesti nende üsna piiratud majanduspoliitiliste algatustega, mida oleme seni näinud. Et mu kiri ei muutuks pikaks ja igavaks, piirdun teie valitsuse väljakuulutatud energiapoliitiliste (eriti elektrituruga seotud) algatustega, arvestades, et selles valdkonnas ootavad ees suurimad väljakutsed. 

Olgem ausad. Valitsus ei ole seni suutnud avalikkusele veenvalt selgitada isegi seda, miks meil on võrreldes teiste riikidega nii kõrged elektrihinnad või kuidas need meie majandust kahjustada võivad, rääkimata sellest, mida ta kavatseb majanduse kaitsmiseks ette võtta. Praeguseks on ainult lahenduseks välja toodud kodumajapidamistele universaalteenus (mis põhimõtteliselt on liikuva hinnalae kehtestamine), mis on enam-vähem kopeeritud sellest, mida mõned teised palju rikkamad Euroopa Liidu liikmed on teinud. See on aga väga kulukas ja ebaefektiivne viis majandust toetada.

1. Kodumajapidamiste jaoks universaalteenuse pakkumine (mis põhimõtteliselt on liikuva hinnalae kehtestamine) tähendab, et jõukamad leibkonnad saavad absoluutarvudes rohkem toetust kui vaesed leibkonnad ning leibkonnad on vähem motiveeritud vähendama oma elektritarbimist ja/või investeerima energiasäästmisse. See on tüüpiline “helikopteriraha” kvaasilahendus probleemile, millele praktiliselt kõik majandusteadlased on vastu (vt hiljutist IMF-i artiklit selle kohta).

Minu lahendus: pange meie IT-sektor tööle, et leida tõhusaid viise, kuidas kasutada valitsuse käsutuses olevaid tohutuid andmebaase, et pakkuda abi neile, kes seda kõige enam vajavad. Näiteid on vähemkindlustatud üksikvanemad, pensionärid ja maapiirkondades halvasti soojustatud majades elavad inimesed. Eestis ja Eesti jaoks välja töötatud lahendused võivad meie IT-sektori jaoks kujuneda tohututeks ekspordiartikliteks, sest sellistest lahendustest võidaks kogu maailm.

2. Teie valitsuse energiapoliitika eirab uskumatult ärisektori vajadusi. Eestis on palju ettevõtteid, kes praeguste kõrgete energiahinnakeskkonnas pikalt ellu ei jää. Tavaliselt konkurentsivõimelised, Eesti jaoks paljudel juhtudel olulist eksporditulu toovad ettevõtted, peavad nüüd tegelema energiahindadega, mis on Euroopa kõrgeimate seas ja palju kõrgemad kui konkurentidel näiteks Põhjamaades, mistõttu on neil raske konkureerida ja isegi ellu jääda. Ausalt öeldes on Eesti jaoks olulisem selliseid ettevõtteid toetada ja säilitada nende töötajate töökohti selle asemel, et rikaste majapidamistele elektrihinna ülempiiri seadmisega elektrikulusid kompenseerida. 

Minu lahendus: selle asemel, et kulutada suuri summasid majanduslikult negatiivse mõjuga majapidamiste hinnalagede kompenseerimiseks, keskenduge kõige suuremat abi vajavate leibkondade toetamisele ja suunake säästetud raha programmi, mis pakub valikulist toetust neile ettevõtetele, kes seda kõige rohkem vajavad nii kiiresti kui võimalik. Selle lisaks on meil hadavajalik Nordpooli “elektribörsi” läbipaistvamaks reformida, et paremini arusaada kuidas ülikorged elektrihinnad kujunevad. Arvan, et kui saame selgust elektrihindade kujunemisest on ka lihtsam võtta samme ülikõrgete tunnihindade elimineerimiseks. Sellisteks reformideks on praegu arvatavasti valmidus olemas ka partnerriikides.

3. Lisaks energiakriisi lühiajalistele lahendustele on oluline juba praegu asuda tegelema pikemaajaliste lahendustega, mis tagavad aja jooksul, et Eesti ei puutu enam sellise energiakriisiga kokku. Teie valitsus ei ole vähemalt avalikult huvi tundnud selle vastu, kuidas läheneda Eesti pikemaajalistele energiajulgeoleku vajadustele. Iga päev, mil me selle väljakutsega ei tegele, on üks päev rohkem enne kui Eesti saab energiasõltumatuks. 

Minu lahendus: Eesti peab tegema vajalikud otsused, et: 

1)Kiirendada järsult üleminekut taastuvenergiale tuule- ja päikeseenergia massilise kasutuselevõtuga, sealhulgas Läänemere tohutute avamere tuuleparkidega. Arvestades nende allikate tsüklilist elektritootmist, nõuab see ka investeeringuid salvestusvõimsusse, kasutades võimalikult tõhusaid vahendeid. Kui läheneda sellele piisava ambitsiooniga ja leida innovaatilisi võimalusi vajalike tohutute investeeringute rahastamiseks, võib Eestist lõpuks saada suur elektri ja lõpuks vesiniku eksportija. Oleksime energeetikas isemajandavad ja ühe madalama energiahinnatasemega maailmas, võimaldades Eestil olla konkurentsivõimeline ka energiamahukas keskkonnasõbralikus tööstustootmises. Loomulikult ei tohiks me unustada biomassi, tuumaenergia ja muude energialiikide potentsiaali optimaalse, keskkonnasäästliku energiakoostise väljatöötamisel ja ehitamisel. 

2) Alustage viivitamatult tööd meie elektrivõrgu muutmiseks “intelligentseks võrguks”, mis suudab optimeerida elektrivoolu läbi võrgu, vähendades sellega ehk oluliselt elektritarbimist. Siingi võiks meie IT-sektor mängida suurt rolli riigi rahastuse kasutamisel, et muuta meie elektrivõrk maailmale eeskujuks võrgu tõhusal toimimisel. 

3)Ka lühiajalises perspektiivis peab riik võtma juhtrolli selle väljatöötamisel, kuidas meie energiaturul „madal rippuv vili“ välja näeb. Kus võiksid suhteliselt väikesed investeeringud energiasäästu kaasa tuua märkimisväärse energiatarbimise kokkuhoiu? See peaks ilmselgelt olema praegu valitsuse prioriteet.

Eesti vajab, eriti praegusel keerulisel ajal, valitsuskoalitsiooni, mis suudab näha riigi ees seisvate lühiajaliste probleemide kõrval ka pikaajalisi lahendusi, mis on vajalikud meie lühiajaliste probleemide ületamiseks. Kahjuks ma ei näe, et teie praegune koalitsioon suudaks riigile sellist juhtimist pakkuda. Koalitsiooni vasakpoolsel poolel on surve suurendada makse ja jooksvaid valitsuskulusid ning paremal pool on surve leida keerukatele probleemidele lihtsustatud populistlikke lahendusi, et „osta“ valijate hääli suurte riigikulutuste abil. 

Loodan siiralt, et eelseisvad valimised toovad võimule poliitikud, kes suudavad poliitiliste otsuste tegemisel Eesti huve vaadata pikalt ette. Võin garanteerida, et Eesti 200 seisab sellise mõtlemise eest ja on valmis tegema konstruktiivset koostööd teiste osapooltega, kes soovivad sellisesse dialoogi astuda.

Lugupidamisega,

Joakim Helenius

AS Trigon Capital, Eesti 200 majanduspolitiika töörühma juht