Mis oleks, kui looksime kogu Tartu regioonist tänapäevase juhtimise ja planeerimispõhimõtete, transpordivõrgu, fokusseeritud teadus- ja tehnoloogia investeeringutega erilise targa regiooni, mis arendaks meie kohalikku elukvaliteeti ja mis kujuneks rahvusvaheliseks mudeliks?

Suur osa erakondade programmidest on üldised ja üle-Eestilised ning püüavad pakkuda midagi igaühele. Nendest ei leia kuigi palju kohalikke ega regionaalseid vaateid. Sisuliselt tahetakse arendada Eestit nii nagu see on praegu – fookusega sellel, kus “juba on” ehk siis Tallinnal. Mõni programm, näiteks Eesti 200 oma, räägib ka üldisest regionaalse tasakaalustamise vajadusest. Aga kas ei võiks võtta ette konkreetselt meie kodupiirkonna: Jõgeva- ja Tartumaa, ning visandada sellele ambitsioonikas ja tulevikku vaatav regiooni visioon.

Ma viitan sellele kui “Tartumaa+ regioonile”, sest selle alla käivad ka Jõgeva, Põltsamaa, Otepää ja Põlva, mõnevõrra vähem juba Võru, Tõrva ja Valga. 

Mis kasu saavad inimesed nutikast regioonist? Me peame siin mõtlema mitte vaid ettevõtete kasumitele, riigi ja omavalitsuste maksutulule ja majanduse heaolule, vaid ka sellele, mida see just igale seal elavale inimesele kasu toob: kuidas see meie peresid toidab. Me peame mõtlema, kuidas see ka suhteliselt nõrgemate – noorte ja pensionäride – elukvaliteeti tõstab. See on keeruline ülesanne: hästi toimivad ettevõtted ja kõrgtehnoloogia aitavad iga juhul maksude ja maksejõulise toodete ja teenuste nõudluse kasvu toel kohalikku elu edasi. Teisalt tõstab vaid tipptasemel ekspordile orienteeritud majandus riski, et kasvab kihistumine ja tekib aina suurem klass inimesi, kes jäävad üldisest majanduse tõusust maha. Selle vältimiseks peab majanduse struktuur olema tasakaalus: lisaks rahvusvahelistele tootmisettevõtetele peavad säilima ja arenema ka kohalikud, eelkõige teenusmajandusele suunatud ettevõtted, nii saavad koos tippspetsialistide palkade ja ettevõtjate kasumitega tõusta ka pensionid, puuetega inimeste hooldajate toetused, peretoetused ja töötute abirahad. Nii saab säilida sotsiaalne sidusus. See ei ole üksnes eetiline küsimus, vaid igaühele, ka kõige jõukamatele on kasulik ühtlaselt ja hästi arenev ühiskond.

Tänapäeva majandus on rahvusvaheline; konkurents paljudes toodetes on globaalne. Kui mingit kaupa suudetakse odavamalt toota Filipiinidel, siis seda seal ka toodetakse ja transporditakse siia, nii et kohelikult sellega konkureerida on üsna lootusetu. See tähendab, et iga kohalik tootja ja teenusepakkuja peab leidma kas rahvusvahelise niši, milles just tema on tugevam kui keegi teine, või siis orienteeruma laia profiiliga toodetele ja kaupadele kohalikul turul. Ei saa öelda, et üks on parem kui teine, ja see kehtib nii pisiäri kui suuremate tootjate kohta. Teisisõnu, vajalik on arusaam oma äri olemusest ja selge fookus. Mis võiks olla Tartu regiooni fookus või fookusalad, milles end erinevatel tasemetel üles töötada? Meil on mitmeid valdkondi, kus me oleme juba tuntud:

Tartu Ülikool

Hiljuti oli uudis ülikooli teadusarenduskeskuse sünteetilise bioloogia digitehnoloogia valdkonna rekordilises rahastuses: 30 miljonit Euroopast ja riigilt. Rahast olulisemgi on märk, et selles valdkonnas on koos maailmatasemel konkurentsi pakkuvad tipptegijad. Ülikoolis on lisaks geneetikale ja bioteadustele väga tugev meditsiiniteadus, tänu millele on Ülikooli Kliinikumis igaühele kättesaadav maailmatasemel arstiabi. Kas ka piisavalt kiiresti, on eraldi küsimus, mis vajab häid ja nutikaid lahendusi, ka lisarahastust. Loomulikult ei saa alahinnata ülikooli jätkuvaid teeneid Eesti kultuuri säilitamisel ja arendamisel, laia profiili kõrhariduse andjana ja maailma tasemel teadustööd mitmetes valdkondades.

Eesti Maaülikool arendab biomajandusega seotud valdkondi: metsandus, põllumajandus, ringmajandus, veterinaaria, ökoloogia, keskkonnateadused. Need valdkonnad keskenduvad inimestele ja keskkonnale väljaspool linnu ja võimaldavad üliõpilastel omandada teoreetilise teadmise kõrval ka praktilisi oskusi. Maaülikooli baasid väiksemates kohtades toimivad ka kohaliku elu arendajatena, seal on kõrge kvalifikatsiooniga töökohad, mis avaldavad laiemat mõju üle valla; heaks näiteks võiks olla Võrtsjärve Limnoloogiakeskus Rannu lähedal. Selliseid “kaugele” ehitatud baase võiks maaelu ühtlustatud arengut silmas pidades enamgi olla; isegi kui see on lühikeses plaanis rahaliselt kulukam.

Meil on ka teisi maateaduse õppe- ja teadusasutusi: Luua Metsanduskool, Jõgeva Eesti Taimekasvatuse Instituut jt.

Meil on tugevad agroettevõtted ja Tartus toimub ka naaberriikides tuntud Maamess. See on valdkond, mis ei too ainult toidu lauale vaid loob laia profiiliga töökohti ning kasvatab Eesti eksporti. Väga oluline on ka metsandus: me suudame väärindada metsa mitte vaid põletamiseks ja kiirelt tarbitavaks puidukeemiaks, vaid jätkusuutlikeks ja kliimasõbralikeks püsitoodeteks: ehitus, mööbel, tarbekaubad jne.

Spordikeskus ja sporditurism

Tartu Maratonide sari on meie piirkonna rahvusvaheliseks kaubamärgiks nagu ka WRC sarja Rally Estonia. Meil on võimalusi arendada sporditurismi tänu Emajõele ja kahele suurele järvele, mida see ühendab, tänu ilusale Vooremaa maastikule, Elva metsadele ja teistele looduskaunitele kohtadele.

Ringmajandus on majandus, mis ei kasuta tootmisel uut toorainet, vaid taaskasutab juba kasutuses olnud materjale, et luua sellest uusi tooteid. See võib kõlada lihtsalt, aga on keerukas ja tehnoloogiamahukas valdkond, sest paljud tavalised tooted tehakse keerukatest komposiitmaterjalidest, eriti eri tüüpi plastidest, mis tuleb eraldada ja tuvastada ja muuta uuesti kasutatavaks. Ringmajandus on samas ka ainuvõimalik jätkusuutlik majanduse viis. Tartu külje all on end sisse seadnud Foxway – põhjamaade suurimaid elektroonika taaskasutuseks ümbertöötlejaid, üks Tartumaa suurimaid tööandjaid ja maksumaksjaid. 21. sajandi tootmine ei pea olema kaevanduste jms ressursside lähedal, piisab, kui on teotahtelised inimesed ning nende tööks ja eluks sobiv kvaliteetne elukeskkond.

Nutikas Tartumaa+ regioonis tuleb luua keskkond ja võimalused regionaalseks innovatsiooniks. Tuleb välja ehitada uuel tasemel meile sobiv kliimasõbralik transpordimudel: kergliikuvuse lahendused ja hästi kasutatav, suures osas tellimuspõhine ühistranspordi võrgustik, mis sobib ka hajaasutustega piirkondadesse. Tuleb töötada välja toimiv taaskasutusringlus, lõpuks ometi tuua igaüheni kvaliteetsed andmeside ühendused, ning luua haridust ja kohaliku kultuuri toetav organisatsioonide võrgustik. Oluline on teha otsuseid läbivalt teadmuspõhiselt, luues rikkaliku ja avatud sensorvõrgustiku andmete kogumiseks nii füüsilisest, sotsiaalsest kui infokeskkonnast. See ei ole lihtne ja võtab aega enam kui paar aastat, aga palgates rahvusvahelisel tasemel tippspetsialiste ja luues neile vastavad tingimused on kõik võimalik. Pikas vaates on Tartumaa+ nutika regiooni ambitsioon olla mudelpiirkonnaks sarnastele mitte-pealinna regioonidele maailmas. Majandusgeograafid teavad, et pealinnad on enamikes riikides kesksed regioonid, mis saavad automaatse eelise: seal on peakontorid, sinna liigub raha, seal on ka suurim turg. Kus iganes mujal tegutsemiseks on vaja mingit täiendavat head põhjust. Samas on mitte-pealinnadel omad eelised ja võimalused – alati on inimesi, kes otsivad just alternatiive peavoolule, ning ettevõtmisi, mis toimivad pealinnakärast eemal ehk isegi paremini. Leiame need head põhjused ja töötame end süstemaatiliselt edukaks ja tuntuks!