Praeguses ärevas ja lõhestatud ühiskonnas teeme meelemürkide vabasse kasutusse lubamisega pigem kahju kui kasu.

Esmalt on oluline aru saada, mis probleemi me kanepi legaliseerimisega lahendame. Teiseks on oluline mõista, mida täpselt Reformierakonna noored kanepi legaliseerimise all mõtlevad. Kui nad peavad silmas, et kanep peab olema legaalne ravieesmärgil, siis sellel on jumet ning ka Eestis saab arstidelt eriloa taotlemisel kanepit ravieesmärgil kasutada.

Kui aga peetakse silmas, et kanep peaks olema legaliseeritud kui meelemürk, siis see on liiga ohtlikule teele minek ja Eesti 200 seda ei toeta. Kuigi kanep on narkootilistest ainetest üks leebemaid, tekitab ta siiski tolerantsi ja sõltuvust.

Narkopoliitika leevendamine pole vajalik

Umbes kümnel protsendil kanepitarvitajatest tekib sõltuvus ja kolmandikul tolerants, mis tähendab, et mõnutunde saamiseks tuleb kasutada järjest suuremaid annuseid. Eriti ohustatud on teismelised ja lapsed. Alkoholi ja tubakaga oleme näinud, et kui need on vabalt saadaval, küll siis lapsed ka selle kätte saavad. Praeguses ärevas ja lõhestatud ühiskonnas teeme meelemürkide vabasse kasutusse lubamisega pigem kahju kui kasu.

Riigid, kus kanep on legaliseeritud, on maailmas vähemuses, mitte enamuses. Vaadates neid riike, kus legaliseerimise teed on mindud, näeme et legaalseks on tunnistatud ennekõike kanepi kasutamine meditsiinilisel eesmärgil. Veelgi enam, kui kanepi kasutamine ongi legaalne, siis on see lubatud vaid isiklikuks tarbimiseks. Kanepi kasvatamine müügiks ja sellelt tulu teenimine on küll dekriminaliseeritud, aga mitte lubatud.

Eesti narkopoliitikat praeguses olukorras leevendada ei tuleks. Küll peaksime oma energia ja teadmised panema sellesse, et narkosurmade arv enam ei suureneks, vaid oluliselt väheneks. Narkootikumide üledoseerimise tagajärjel kaotame tavaliselt noori ja muus osas täiesti terveid inimesi.

Tegemist on sotsiaalse probleemiga

Narkootikumide tarvitamine meelemürgina on pigem sotsiaalne kui meditsiiniline probleem. Tavalisest proovimisest võib kergelt saada sõltuvus ning sotsiaalne probleem muutub meditsiiniliseks.

Narkomaaniast pelgalt karistamisega ei vabane, küll on meil ühiskonnana oluline aru saada, kuidas saaksime narkootikumide kasutamist vältida. Ressursse tuleks panna ennekõike narkootikumide tarvitamise ennetamiseks aga ka tekkinud sõltuvusprobleemide raviks. Kriminaalne on aga narkootikumide riiki toomine, müük ja vahendamine.

Nii Eesti ja ka teiste riikide kogemus näitab, et kui narkodiilerid õnnestub tuvastada ja karistada ning ahelad läbi lõigata, siis väheneb probleem oluliselt. Kahjuks tulevad nii diilerid kui ka uued narkootilised ained jälle turule ning narkootikumide kasutamine eskaleerub.

Süstitavate narkootikumide kasutamise üks probleem on üledoseerimisest tulenevad enneaegsed surmad, teine ja mitte vähem oluline on aga krooniliste viirushaiguste nagu HIV-infektsioon ning B- ja C-hepatiit levik. HIV-infektsiooni jaoks on küll tõhusad ravimid, haigusest tervenemine aga praeguste vahenditega saavutatav pole.