Puukentsefaliidi vaktsiin ei kuulu riiklikusse immuniseerimiskavasse. Kuna puukentsefaliit pole inimeselt inimesele leviv haigus, siis selle vältimine ei ole riigi jaoks esmane prioriteet. See on ka põhjus, miks puukentsefaliidi vaktsiini riiklikult ei rahastata.

Suvi on käes ja puugid on kohal. Pole kaugel aeg kui paljud eestlased metsaande koguma siirduvad. Viimaste päevade jahedamad ja vihmasemad ilmad tulevad seente kasvule igati kasuks. Kahjuks aga on viimastel kümnenditel puukide arvukus Eestis aga ka kogu Euroopas suurenenud ja seda tänu kemikaalide kasutamise vähenemisele.

Puugid elavad rohu/heina sees ning neid võib leida nii metsast ja aasalt aga ka linnaparkidest ja terviseradadelt. Kuigi on piirkondlikke erinevusi, siis puuke leidub kogu Eestis. Tervisearengu Instituudi kodulehel saab igaüks vaadata kuidas olukord tema kodukohas on.

Puugid ja puukentsefaliit 

Puugid on verd imevad putukad, kes annavad mitmeid haigustekitajaid loomadelt inimestele. Loomad on vaid haigustekitajate kandjad ning reeglina ise ei haigestu. Üheks tõsiseks haiguseks on puukentsefaliit, mis pole kaugeltki kõige sagedasem, millega Eesti puugid nakatunud on. Paar aastat tagasi tehtud uuringu andmetel oli vaid 0,1% Eesti puukidest nakatunud puukentsefaliidi viirusega samal aja borrellioosi tekitajat kandis 28% puukidest. 

Vaatamata madalale levimusele registreeritakse Eestis igal aasta veidi vähem kui 100 puukentsefaliidi juhtu aastas ning see arv ei vähene vaatamata sellele, et puukentsefaliidi vastu olemas tõhus vaktsiin. Puukentsefaliit ehk viiruslik aju põletik on väga tõsine haigus, millele pole viirusvastast ravi. Haigus kahjustab peamiselt aju ning sellel võivad olla väga rasked tagajärjed. 

Puukentsefaliidi vaktsiin sobib kõigile sealhulgas ka lastele ning eakatele. Ennekõike peaksid vaktsineerima need, kes palju looduses viibivad. Eriti vajavad vaktsiini aga inimesed, kelle töö ongi kohtades, kus puugidki elavad. Liigne pole ka märkida, et puukentsefaliit ohutab enamasti just vanemaealisi ning neil võivad haiguse tagajärjed eriti tõsised olla. 

Miks puukentsefaliidi vaktsiini riik ei rahasta? 

Puukentsefaliidi vaktsiin ei kuulu riiklikusse immuniseerimiskavasse. Kuna puukentsefaliit pole inimeselt inimesele leviv haigus, siis selle vältimine ei ole riigi jaoks esmane prioriteet. See on ka põhjus, miks puukentsefaliidi vaktsiini riiklikult ei rahastata. 

Kui riigi rahaline olukord paraneb, siis võib seda kahtlemata arutada. Minu parima teadmise juures on Austria ainuke riik, kus puukentsefaliidi vaktsiin on osaliselt riigi poolt rahastatav. Küll on immuunoprofülaktika ekspertkomitee soovitanud tööandjatel kompenseerida puukentsefaliidi vaktsineerimist neile töötajatele, kes töö tõttu viibivad puukide leviku aladel (näiteks metsa- või pargitöölised).

Kuna tegemist on üksikisiku tervist kaitsva vaktsiiniga, siis on ka selle eest tasumine praegu jäetud inimese enda kanda. 

Kas puukentsefaliidi vaktsiin peaks kohustuslik olema? 

Vaktsineerimine on Eestis üldjuhul vabatahtlik. Tervise ekspertide ülesanne on jagada infot, aga lõpuks otsustab inimene ise oma tervise kaitsmise üle. Inimene ise tunneb kõige paremini oma tervislikku seisundit, aga ka elustiili. 

Siiski võib olla olukordi, kus inimene põdedes ohtlikku haigust, võib olla ohuks töökaaslastele või klientidele. Näiteks ei taha meist keegi saada haiglast grippi või leetreid, mistõttu osakondades, kus ravitakse kõige haavatavamaid haigeid, nõutakse ka vaktsineerimist nende haiguste vastu. Puukentsefaliit niisuguste haiguste hulka siiski ei kuulu. Küll võib tööandja pakkuda töötajale vaktsineerimist tema enda tervise kaitseks. 

Kas ka vaktsineeritu võib puukentsefaliiti haigestuda? 

Miski siin elus pole 100%-line ning vaktsiin ei väldi kuidagi puukide rünnet. Ka võib vaktsineeritud inimene puukentsefaliiti haigestuda. Siiski on selle tõenäosus vaktsineeritul oluliselt vaiksem kui vaktsineerimata inimestel. 

Vaktsiin kaitseb vaid puukentsefaliidi eest ning ei väldi kuidagi teisi puukidega levivaid haigusi nagu borrellioos jt. Siiski on ka borrellioosi vältimiseks välja töötatud vaktsiin jõudnud viimase faasi kliinilistesse katsetustesse ning positiivsete tulemuste korral võiks varsti turule jõuda. Vaktsiini on ka varasemalt püütud kasutada, kuid haigustekitaja on keeruline, ning eelnev vaktsiin polnud päriselus nii tõhus kui esialgu loodeti. Loodame, et seekord läheb paremini. 

Kõige tõhusam on puugihammustusi vältida 

Lõpetuseks, isegi kui olete vaktsineeritud tuleks puugihammustusi vältida. Seetõttu kandke looduses heledaid riideid ning kinniseid jalanõusid ning sokke. Pidage meeles, et puugid elavad maas mitte puude otsas. Kodus vahetage riided koheselt ning kontrollige, et mõni puuk pole ennast juba kinnitanud. Kinnitunud puugid eemaldage kohe.