Koroonaviiruse pandeemial olid lisaks raskele COVID-le ka kõrvalmõjud, milledest üks on kahtlemata plaanilise ravi häirumine ja kohati isegi katkemine. See omakorda viis ravijärjekordade pikenemisele.

Intervjuus Postimehele ütles sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler, et praeguseks on koroonaajast 11 000 inimest plaanilise haiglaravi ootejärjekorras. Samuti mainis ta, et aastaga on järjekord küll vähenenud 1000 inimese võrra ja, et järjekorda monitoorib haigekassa. Positiivne on, et järjekord väheneb ja mitte ei suurene. Samas praegust tempot arvestades võib võtta aastaid, enne kui järjekorra viimased plaanilise haiglaravini jõuavad.

Kriis on ju möödas

Pikki ning pandeemia ajal veelgi pikenenud ravijärjekordi on korduvalt probleemina esile toodud, kuid vähem on kajastatud, kuidas neid järjekordi lühendama või likvideerima hakatakse. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel koostati kevadel COVID-19 valmisoleku kava 2022/2023 viiruste hooajaks. Selles kavas pole aga kordagi mainitud, kuidas tagatakse õigeaegne ravi teiste haiguste korral või kuidas plaanitakse koroonaviiruse kriisist väljuda sealhulgas ka ravijärjekordi lühendada. Ükski kriis ei jää ju igavesti kestma.

Kuigi koroonaviirus endiselt Eesti ametlikus sõnavaras liigitub ohtlike nakkushaiguste hulka, näeme inimeste, aga ka viiruse käitumisest vastupidist. Viirus levib, kuid tekitab valdavalt kerget haigust ning inimesed käituvad nii nagu pandeemiaeelsel ajal. Üsna erinev situatsioon 2020 aga ka 2021 aastast. Samuti pole haiglad enam koormatud rasketest COVID-19 haigetest ning kaitsevahendite puudust nagu oli 2020 aasta kevadel pole kusagil. Kui haiglates on patsiendid koroonaviirusega, siis vähemalt pooled neid on vaid PCR positiivsed ning vajavad COVID-19 mõttes vaid isoleerimist kui sedagi.

Alates selle aasta kevadest on haiglates päevas olnud vähem kui 100 haiget COVID-19 tõttu. Haiglate võimekus plaanilise ravi osutamise osas peaks olema pandeemia eelsel tasemel. Samuti pole tarvidust eriolukorraks ambulatoorses võrgus sealhulgas eriarstide vastuvõttude osas.

Plaan näib puuduvat

Haigekassa kodulehelt ei hakanud silma plaani ravijärjekordade lühendamiseks. Esmalt peaks aru saama, kes on need 11 000 haigusjuhtu, kes ravi järjekorras seisavad. Ilma selleta pole võimalik kindlaks teha, missuguseid lisavahendeid on järjekorra likvideerimiseks vaja.

Võime kaudselt järeldada, et seal on rohkelt ortopeedilist ravi vajavaid haigeid. Meditsiiniuudised kirjutasid, et kliinikumi ortopeedia osakonna õed on järjekorra likvideerimise oma kätesse võtnud, vaevalt, et nad muude kui ortopeediliste haigetega tegelevad. Aga kes seal veel on?

Järjekorra kiiret likvideerimist takistab suure tõenäosusega vahendite, aga ehk ka tööjõu puudus. Ilmselt saab ennekõike juurde anda lisaraha, sest vaevalt et tippspetsialiste kusagilt kiirelt võtta on.

Äkki isegi pikeneb?

Loodetavasti on 2023 aasta meditsiini rahastamisse planeeritud ka ravijärjekordade likvideerimiseks vajaminev rahasumma, aga kas seda on piisavalt? Hea oleks, kui kusagil kajastuks ka järjekorra dünaamika ehk siis kuidas see lüheneb või äkki isegi pikeneb. Kaks aastat on olnud pikk aeg ning mõnede järjekorraliste probleemid võivad vahepeal lahenduse leidnud olevat.

Kindlasti pole ei eesmärgiks ega ka mitte võimalik ravijärjekordi täielikult kaotada. Mõistliku pikkusega järjekord on meditsiiniteenuste parema planeerimise seisukohalt igati vajalik. Iga patsient ei vaja kohest konsultatsiooni ega ka ravi eriarsti juures ning paljudel juhtudel aitab perearst. Samuti on koroona ajal hästi käima läinud e-konsultatsioonide süsteem.

Kuigi koroonaviirus pole kadumas, on pandeemia olemus nii palju muutunud, et arstiabi kätte saadavus ei tohiks enam sellest mõjutatud olla. Loodame kõik, et praegune haiglaravi võlg enam ei kasva ning likvideerub kiiremini kui 1000 haigusjuhu võrra aastas.