Eesti 200 fraktsiooni juht ja erakonna esimees andis 20. oktoobril intervjuu raadiosaatele “Avatud Kaartidega”, kus andis ülevaate tööst Tartu linnavolikogus.

Vahur Kollom: Kohalike omavalitsuste volikogu valimistel valiti Tartu linnavolikokku ka Eesti 200, mis sai seal kaheksa kohta ja mul on väga hea meel öelda tere Eesti 200 fraktsiooni juhile Kristina Kallasele.

Kristina Kallas: Tere-Tere.

VK: Aasta hakkab nüüd volikogus kenasti täis saama ja milline on olnud koalitsiooni ja opositsiooni koostöö volikogus, kas seda iseloomustab teerullipõhimõte või on siiski ka arukaid opositsiooni ettepanekuid arvesse võetud ja need on leidnud ka oma koha otsustes?

KK: Kogemusi on olnud nii- pidi ja naapidi. Tartus on vist juba pikemat aega Reformierakonna juhtimisel vähemalt see hea traditsioon, et osasid opositsiooni ettepanekuid eelarve läbirääkimistel arvestatakse. Opositsioon saab nii mõndagi eelarvesse sisse, et seal sellist absoluutselt teerullipoliitikat ei rakendata. Mis meie jaoks oli eelarve läbirääkimistel oluline, et Tartu investeeriks oluliselt rohkem omastehooldusse rahasid, sest neid toetuse rahasid ei olnud Tartus tõstetud üle kümne aasta ehk siis veel enne euro tulekut. Need toetused olid mõeldud nendele, kes siis oma kodus omakseid hooldavad. Selle jõudsimegi läbi suruda ja selle võttis koalitsioon omaks ehk omastehoolduse toetused tõusid. Suurenes ka tänavavalgustite remondieelarve, spordiväljakuid sai rohkem korda teha, et see on olnud meie panus sellesse eelarvesse. Aga, teatud olukordades, kus on võimust kinnihoidmine palju olulisem, seal on ikkagi rakendatud üsna jõulist koalitsiooni häälteenamusega ülerammimist ja tegelikult ei ole opositsiooni mõistlikke ettepanekuid arvestatud.

Hetkel on kaks suuremat vaidlusküsimust Tartu linnavolikogus. Üks neist on ohtlike jäätmete põletusjaama ehitamine Tartu lähistele, kus sõna otseses mõttes JOKK-skeemiga rammiti opositsiooni küsimustest üle. Ja teine teema on linnajuhtide palgad. Eesti 200 seisukoht on, et palkade tõus on olnud kosmiline ja tänases infaltsiooniolukorras Tartu elanikud vaesuvad, kuid linnavalitsuse liikmete palgatõus on olnud lausa 50 protsenti viimase pooleteise aasta jooksul. Seal ei ole koostöövalmidust märgata, kuigi opositsioon on esitanud väga mõistlikke küsimusi ja ettepanekuid olukorra muutmiseks. Kuid valmisolekut oma rahakotti kergendada või tajuda õiglustunnet ühiskonnas ja sellele reageerida, seda kahjuks täna koalitsioonil ei ole.

VK: Opositsioonis olles on väga raske oma valimisprogrammis antud lubadusi ellu viia, kuid mulle teadaolevalt on ühe lubaduse Eesti 200 Tartus kohe kindlasti täitnud ehk lasteaia kohatasu on külmutatud. Aga läheme nüüd veelgi detailsemaks. Milliste teemade eest on Eesti 200 Tartu linnavolikogus seisnud?

KK: Meie suurimaid teemasid on olnud ikkagi Tartu rohealade eest seismine, nii-öelda kliimamuutuste mõttes linnaruumi arengu eest seismine. Üks on keskpargi säilitamine pargina, et oleks park, kõrghaljastatud park, sinna planeeritakse väga suures ulatuses ja mahus suurt SÜKU hoonet. Seal on linnavalitsus tegelikult ikkagi väga jäigal positsioonil, et see suur hoone peab sinna tulema ja just nimelt linna keskparki. Aga Eesti 200 on algatanud veel ühe teise pargi osas ka linnale olulise tähtsusega küsimuse arutelu, see on Sanatooriumi park, kus on samamoodi tegelikult ehitus sisse planeeritud. Ka seal me seisame selle ehitamise vastu, sest Sanatooriumi pargi väärtus on ka linnale väga suur rohealana. Meie võitlus Tartu kesklinna ja üldse linna rohealade säilimise eest on see, kus oleme aktiivselt osalenud.

Me oleme teinud eraldi istungi, kus oli linnale olulise tähtsusega küsimuse arutelu ja teemaks Sanatooriumi pargi saatus.

Selle SÜKU ehitusega seoses oleme linnale teinud ettepaneku vähendada oluliselt hoone mahtu, sellega ka tegelikult hoone hinda ja survet Tartu linna eelarvele. Tegime ettepaneku planeerida raamatukogu ja kunstimuuseumi ühishoone kaks korda väiksema mahuga näiteks Sadamateatri alale, kuhu see suurepäraselt sobib. Seda seisukohta me jääme ka edaspidi kaitsma, see on meie jaoks väga oluline, et keskpark kõrghaljastusena säiliks ja Tartu ei läheks ehitama ikkagi grandioosset üle enda võimete käivat, kuid talle vajalikku kultuurihoonet. Tartul on ikkagi oluliselt väiksemat hoonet vaja.

VK: Siin tuli juba teemaks ka linnaeelarve, mille maht linna on Tartus kasvanud ja kasvas ka ju laenusumma, mida siis võeti investeeringute tagamiseks. Mida Eesti 200 fraktsioon üleüldse arvab laenu võtmisest?

KK: Seda laenu muidugi vaja võtta, selleks et ära realiseerida Tartu koolimajade renoveerimiese pikk plaan. Siin ma tegelikult isegi kiidaksin linnavalitsust selles osas, et järjekindlalt pikka plaani kaudu Tartu koolimaju ja lasteaedu renoveeritud ning Tartu on siin ikkagi kindlasti eeskujuks paljudele teistele omavalitsustele. Mingis osas on neil ikka pikk plaan olemas.

Eelarve maht on kasvanud nagu ka eelarve kulud. Inflatsioon on neid kulusid nüüd sellel aastal ikkagi väga tõsiselt kasvatanud. Tartu linna eelarve kõige suurem väljakutse on põhikulude kontrolli all hoidmine. Tartu linna järgmise aasta eelarve üks suuremaid ülesandeid on leida palgaraha tõus Tartu linna allasutuste töötajatele.

Näiteks kultuuriasutuste töötajad, on need siis raamatukogude ja muuseumite töötajad, on saanud imeväikeseid palgatõuse ja tänaseks on Tartu linna kultuuritöötajate palk jäänud Eesti keskmisele kultuuritöötaja palgale alla juba ikka kuuesaja euro võrra. Meie inimesed saavad tuhat ükssada eurot palka. Järgmine aasta kõrgharidusega kultuuritöötajate palk riigiasutustes tõuseb tuhande kuuesajani. Kui Tartu ei suuda oma kultuuritöötajate palkasid hoida ikkagi võrdväärsel tasemel, siis juhtub see, et aastaks 2024, kui Tartu saab kultuuripealinnaks, jooksevad inimesed asutustest töölt ära. Et palk on liiga madal.

VK: Kõik need on väga vajalikud kulutused. Siin võib esitada ainult ühe küsimuse selle laenu kohta, et võib-olla oleks pidanud nägema pikemat plaani ja võtma siis madalama intressiga laenu juba varem?

KK: Jah, see on nüüd tõenäoliselt meil kõigil see tarkus, et kui laenuraha on odav, siis tuleb tegelikult laenuraha oluliselt rohkem võtta. Tartu probleem oli pikka aega see, et laenuraha maht oli ju täis, mida seadusega kohalikule omavalitsusele on lubatud võtta. Laenumaht oli täis ja laenuvõimekust ei olnud. Mina olen oluliselt kriitilisem selles suhtes, et SÜKU ehitus võtab hinge kinni Tartu linna investeeringute eelarvelt järgmisteks kümneteks aastateks. See on nii kallis ja nii suur objekt, et SÜKU ehitamise pärast ei saa arendada, ei Tartu linna muuseumeid ega Tartu linna muid kultuuriasutusi ega suudeta tegelikult ka palkasid tõsta. Puhtalt SÜKU kogu planeerimisprotsess juba iseenesest sööb nii suure osa rahast ära.

VK: Nagu ma aru olen saanud, siis ega kaasamisega Tartu linnavolikogus ei ole lood siiski kõige paremad ja ma mäletan, et kunagi oli arutelu selle üle kuipalju siis valituks osutunud erakond või valimisliit saab komisjoni liikmeid. Kuidas on nende proportsioonidega nüüd linnavolikogu komisjonides lood? Kas need on õigesti paigas?

KK: Kaasamisega on tõesti lood halvad. Opositsioon ei ole aasta jooksul kordagi kohtunud linnapeaga ehk linnapea pole kordagi opositsioonile kohtumist pakkunud. Opositsioon on kaks korda pöördunud linnapea poole selle palvega arutada linnale olulisi asju, seda palvet ei ole kuulda võetud. Ja kahjuks on ka volikogu istungitel juhtunud selliseid olukordi, kus linnapea on keeldunud vastamast opositsiooni poolt esitatud arupärimistele ja on enda asemele saatnud teisi inimesi. See ei ole kindlasti hea näide sellisest kaasavast linnajuhtimisest. Ja see, kuidas määrati ära koalitsiooni ja opositsiooni vahekorrad komisjonides, ma ütleks see oli Tartule isegi häbiväärne, sellepärast et koalitsioon sai proportsionaalselt üle kuuekümne protsendi kohtadest komisjonidest, samal ajal kui koalitsiooni enda osakaal volikogus on ju viiskümmend kaks protsenti. Opositsioonilt võeti reaalselt kohti komisjonides vähemaks ja seda opositsiooni ja koalitsiooni võitlust ei ole õnnestunud ka teistpidi pöörata. Kaasamise suurem probleem on lihtsalt see, et opositsioon saab infot ülimalt vähe ja pisteliselt. Näiteks sellesama jäätmejaama juures meile lihtsalt infot ei antudki, selleks, et üldse saaks arutada ja otsustada selle jäätmejaama ehitusloa andmist, detailplaneeringu muutmist ehk tegelikult on kaasamise praktika olnud ikkagi üsna halb linnavalitsuses.

VK: Tartus moodustati ka komisjon, et põhimäärust muuta, eriti mis puudutab linna auditeerimist.  Mind üllatas, et sellesse komisjoni määrati suisa hääleõigusega ei keegi muu kui linnasekretär.

KK: Talle vist lõpuks ikkagi hääleõigus ei jäänud. Aga tõepoolest vähendati volikogu häälte arvu komisjonis selleks, et komisjonis oleksid linnaametnikud esindatud. Ma arvan, et me peame selle komisjoni opositsiooni poolt uuesti kokku kutsuma, sellepärast et kaasamisprotsessi on vaja tõsiselt muuta. Tartu linna poliitilise juhtimise puhul on poliitilise kultuuri puudujäägid päris märkimisväärsed.

VK: Millised on need küsimused, mis on Tartu linnavolikogus tekitanud kõige teravamat arutelu?

KK: Kõige teravam arutelu on olnud just nimelt nende parkide ja rohealade arendamise osas. Seal on ilmselgelt päris korralik vastasseis. Opositsioon leiab, et linnavõimul ei ole tegelikult valmisolekut Tartu linna rohealasid kaitsta. Vaatamata sellele, et retoorika on ju väga kliimasõbralik, rohealade sõbralik, siis reaalsed teod ja Tartu linnavõimu sõnad ei ole omavahel kooskõlas.

Sama on iseenesest üleüldse linnaruumi muutusega. Palju on Tartus räägitud linnaruumi arengutest, rattateedesest, tõukside ohutusest, aga reaalselt linnaruumi areng selles suunas liikunud ei ole.  Tegelikult ei ole tehtud ühtegi sammu linnaruumi muutmise osas, eelkõige rattateede arendamise osas. Et ma arvan, et need põhilised vaidlused on tõesti seal ja ka seal, mis puudutab opositsiooni ja koalitsiooni vahelist poliitilist kultuuri, et miks ei anta opositsioonile informatsiooni, miks linnapea ei ole nõus vastama arupärimistele, miks ei ole suudetud opositsiooniga tegelikult ka koostööd teha, miks komisjonide kohad on jaotatud niimoodi, et ka seal on olnud päris korralikku kaklust.

VK: Nii et arenguruumi on ja Eesti 200 fraktsioonil on ka väga paljud tööd linnavolikogus. Aga aitäh, Kristina Kallas, soovime sulle jõudu ja jaksu muutuste läbiviimiseks nii Tartu linnavolikogus kui ka riigi tasandil.

KK: Aitäh.

Allikas: Avatud Kaartidega episood nr 5