Energiajulgeolek on primaarne küsimus, aga Eesti valitsus sellega ei tegele. Vabandust, tegeleb, aga tulemuseks on soomlastele kingituse tegemine.

Avalikkusele ja ettevõtjatele valetatakse sõna otseses mõttes ning keegi ei vastuta tulemuste eest - ei Eleringi juht Taavi Veskimägi ega minister Riina Sikkut, rääkimata peaminister Kaja Kallasest. Käib tehnokraatlik pläma ajamine ja gaasimüüjad ei tea senini, mis tingimustega soomlaste käest gaasi saadakse.
Pressiteated ütlevad, et meie saame gaasi eelisjärjekorras, aga pressiteade ei ole kahe riigi allkirjastatud kokkulepe, mis annaks õiguse oma õiglust taga nõuda. Talvel gaasi jätkub, toru otsad on soomlaste ja leedulaste käes, me peame seda jälle nuruma ja nad otsustavad, kellele nad müüvad.

Ettevõtjatel tõmmati vaip jalge alt ära. Miks nad ehitasid, veri ninast väljas, 45 miljoni eest kiirendatud korras terminali, kui oli teada, et seda kauaoodatud LNG laeva ikkagi ei tule? Endine majandus- ja taristuminister Taavi Aas algatas idee, et Eesti LNG-laevast loobuks, ja rõõmustas mais selle üle, et kokkulepe soomlastega on põhimõtteliselt saavutatud.
Valitsus vahetus, kuid suund ei muutunud. Aasa portfelli pärija Sikkut teadis enda sõnul juba ametisse astudes, et laeva Eestisse ei tule. Ta lausus paar nädalat tagasi, et julgeolekuolukord pidevalt muutub ja varustuskindluse tagamiseks tuleb plaani pidada ning Eesti vajab oma LNG-ujuvterminali. «Valitsus seda veel arutanud pole, aga lähiajal seda teeme. Mina arvan, et seda peaks tegema. Eesti varustuskindluse analüüsid näitavad, et Soome ja Baltimaade piirkonnas on gaasi piisavalt, nii et tavaolukorras ei ole seda vaja, aga meil on sõda. Minu meelest on see poliitiline otsus, kuidas me riski hindame, ja ma arvan, et see otsus tuleks teha,» rääkis minister.

Tõde tuli ilmsiks: laeva pole, kokkuleppeid samuti mitte. On ainult käputäis valesid ja pressiteade Soomest, et meie oleme eelisjärjekorras. Eesti rahvale on valetatud, ettevõtjatele on valetatud.

Soomele kingiti laev, ilma et oleks tagatisi sõlmitud Soome või Leeduga, et tagada Eestile varustuskindlus. Eesti tarnijatel ja müüjatel ei ole praegu garanteeritud mitte ühtegi raasu sellest gaasist. Valitsus on pannud meid olukorda, kus me sõltume ümbritsevate riikide armust. See koostöö ja naaberrahva arm oleks tore, kui valitseks rahu. Praegu on see hirmus.
Mure LNG-terminaliga ja energiajulgeoleku pärast ei ole uued. LNG-terminali saaga on kestnud juba 14 aastat. Esialgu kavandatud Balti riikide ja Soome ühisterminali idee hakkas murenema ning vaid Eesti ei julgenud teha otsust ise eraldiseisvat terminali rajada. Selle taga oli Ansipi ja Rõivase juhitud Reformierakonna valitsus. Paradoksaalselt on just Reformierakond end kuulutanud julgeoleku- ja ettevõtjasõbralikuks erakonnaks, teod aga ei kannata kriitikat.
Eesti Gaasiliit võttis kogu praeguse olukorra kokku, öeldes, et varustuskindlus Eesti moodi järgib põhimõtet «Küll naaber tuleb, müüb ja läheb kasumiga minema». Aga kui ta ei tule? Meil ei ole mingit varustus-KINDLUST, meil on varustusLOOTUS. Jutt, et 80 protsenti gaasist läheks niikuinii Soome ja odavam on laev sinna saata, meie tube soojas ei hoia.