Eesti 200 soovib olla suunanäitaja, olles esimene erakond, kes on läbipaistev oma kampaania tekitatud keskkonnamõju osas. Erakond leiab, et üldise rohelise maailmavaate propageerimise valguses on odava ja kiiresti prügikasti jõudva valimisnänni ostmine ja jagamine märk kahepalgelisusest ja hoolimatusest. 

Järgneb intervjuu Eesti 200 eestkõneleja Margot Roosega. Avaldatud www.bestmarketing.ee veebilehel.

Millest ja kuidas tekkis CO2 neutraalse KOV valimiskampaania idee?

Valimistega kaasneb traditsiooniliselt palju infomüra, plakatite üleküllus ja muu prügi tekitamine, mis ju tegelikult ei meeldi kellelegi. Arvestades olukorda, kus maailma ressursid on ammendumas ja inimeste tekitatud prügi ei mahu enam mägedele ära, tundub meile häälte saamiseks suure koguse paberi ja muude materjalide kulutamine vastutustundetu. 

Hakates valimiskampaaniat planeerima, jõudsime päris ruttu otsuseni, et vanamoodi me seekord tegutseda ei taha. Oleme loodusest hoolivate inimeste erakond ja seetõttu tundus loogiline valik võimalikult säästvalt toimetada ning maailma parandamist oma jalajäljest alustada. Soovime olla suunanäitaja, olles esimene erakond (tundub, et isegi maailmas), kes on läbipaistev oma kampaania tekitatud keskkonnamõju osas. Roheliste loosungite kommunikeerimine plastikul, klantspaberil või õhupallidel tundub meile väga kahepalgeline.

Milliste loovagentuuri(de)ga kampaania loomisel koostööd tegite? 

Päris palju teeme ära oma jõududega. Meie liikmete seas on ohtralt loovinimesi ja turundusvaldkonda tundvaid spetsialiste, kes hea meelega kaasa löövad. Samas on meil kampaania elluviimisel abiks reklaamiagentuur Zavod. Muuseas, siinkohal tasub märkimist, et Zavod on Rohetiigri strateegiline partner. Zavod aitas kaasa Maailmakoristuspäeva üleilmse kampaania teostamisel ja on reklaamiagentuur, mis on samuti võtnud eesmärgiks oma tegemistes võimalikult keskkonnasäästlikult käituda. Koostöö nendega tundus iseenesestmõistetav.

Milliseid kanaleid kampaania kajastamiseks kasutate?

Ilmselt ei ole arukas avalikus meedias tutvustada oma kampaania strateegiaid ja meediavalikuid, kuna ilmselt konkurendid loevad samuti Bestmarketingi. Aga eks kõik meie otsused ole kantud ideest, et kampaania jalajälg oleks võimalikult väike. Seega digitaalsed kanalid on ka meie sihtrühmi arvestades kõige olulisemad.

Ma arvan, et kogu rohepöörde võti seisneb selles, et see ei pea tingimata kaasa tooma elukvaliteedi halvenemist või kallinemist. Sama on ka rohelise reklaamikampaaniaga. Eks meie eesmärgiks on ikkagi saada võimalikult hea tulemus ja jõuda oma sõnumitega meile oluliste sihtrühmadeni. See tähendab, et paratamatult peame tootma trükiseid ja välireklaamipostreid. Trükiste hulka vähendame QR koodide abil, mis viivad meie flaierid otse inimeste telefoniekraanile. Muuseas, ka välireklaamis on võimalik täiesti korralik kattuvus saavutada digiekraanidel, mida loomulikult eelistame. 

Kui suured on kampaaniaks tehtavad investeeringud?

Kogemus näitab, et normaalse valimiskampaania, millega saab tutvustada oma ideid ja kandidaate, saab ära tehtud poole miljoni euroga. Sellesse suurusjärku jäävad ka meie investeeringud.

Olgem ausad, valimiskampaaniad on muutunud Eestis mõttetult lopsakaks ja kulukaks, mis on ka erakondadele kaasa toonud probleeme. Kuna kampaaniakulud on sedavõrd suured, siis praegune poliitiline süsteem elab pidevas rahanäljas, mis demokraatiale hästi ei mõju. Eks see ole ka üks võimaliku korruptsiooni käivitajaid ja tekitab valitsevates erakondades iha avalikke ressursse oma kampaaniates kasutada. Selliseid näiteid on ju näiteks Tallinnas esile toonud isegi Riigikontroll. 

Eesti 200 on alati olnud selle poolt, et seada valimiskampaaniate kulutustele lagi, mis võikski olla seal poole miljoni euro kandis. See päästaks erakonnad pidevatest võlgadest, vähendaks korruptsiooniohtu ja, mis mitte vähetähtis, vähendaks ka kampaania keskkonna jalajälge.

Millised on kampaania eesmärgid ja oodatavad tulemused?

Eesti 200 osalev kohalike omavalitsuste valimistel esimest korda. Naljaga pooleks võib öelda, et juba üks hääl nendel valimistel on oluliselt rohkem, kui eelmisel korral.

Meie eesmärgiks ja oodatavaks tulemuseks on see, et tuua Eestisse muutust – nii Tallinnasse, Tartusse, Narva kui väiksematesse linnadesse ja valdadesse, kus me esindatud oleme. Kinnijooksnud vana süsteem tuleb aidata kännu tagant välja, et saaksime rohkem mõelda tuleviku, mitte mineviku peale.

See tähendab ka muutust mõtteviisis. Ükskõik, kas see tähendab siis mõtteviisi muutust rohelisemaks või kuidas me uuendusmeelselt oma asju ajame – näiteks kasvõi kampaaniat ellu viime.

Meil on juba häid näiteid, kuidas Eesti 200 kandidaadid on “kastist välja” mõeldes väga toredate tulemusteni jõudnud. Näiteks Viimsi vallas tegid meie inimesed oma kätega eestimaisest puidust istepingid, mis üheskoos üles pandi ja kogukonna käsutusse anti. Nänni jagamise asemel teeme n-ö garaazimüüke/jagamisi, mis aitavad lisaks inimestega vestlusele ka asjad uuele ringile.

Valimiste aeg on teatavasti sügisel ja nii saab meie kandidaatidelt kindlasti värskeid oma aia puuvilju ja maiasmokkadele oleme varunud vitamiinidega öko pulgakomme.

Kas kampaania raames tehtavatel tegevustel on ka reaalne kaugemale ulatuv mõju keskkonnale või on CO2 neutraalne kampaania alles algus E200 programmis?

Kampaania käigus tutvustame oma keskkonnasõbralikule ja tulevikukindlale majandusele orienteeritud mõtteid erinevates omavalitsustes. Paljud meie KOV valimiste plaanid on suunatud Eesti CO2 jalajälje vähendamisele, alates nõudmisest, et iga uus tee, mis ehitatakse, peaks tulema koos korraliku rattateega ja lõpetades linnade prügivabaduse poole pürgimisega. 

Oleme ka üle vaadanud oma muud tegevused ja loonud soovitused, mida erakond järgib nii igapäevaselt kui näiteks ürituste korraldamisel ja liikumiste planeerimisel. Lisaks sooviksime, et kõigile erakondadele tekiks nõudmine näidata lisaks kampaania maksumusele ja materjalide kulu ning CO2 jalajälg.

Kui kaua kõnealune kampaania kestab?

Rohepööre on paratamatu ja on mõeldud kestma niikaua, kuni me saame olla kindlad, et me oma tegevusega planeeti tuksi ei keera. Eks sama lugu ole ka meie CO2 neutraalse valimiskampaaniaga. Sellel on küll algus – praegu toimuvad KOV valimised - aga sellel ei ole lõppu. See on mõtteviis ja mõtteviisil pole starti ega finišit. Mõtteviis annab meile kätte vastuse, mis on õige ja mis vale ja milliseid otsuseid teha ja milliseid tegemata jätta.

Kui me räägime aga käesolevast kohalike omavalitsuste valimiskampaaniast, siis sellel on tõepoolest lõpp - 17. oktoobril lähevad inimesed valimiskasti juurde ja teevad oma otsuse. Eesti 200 jaoks aga sellega kampaania ei lõpe. Me arvutame oma kampaania keskkonnaalase jalajälje, (näiteks rehkendame kokku palju me kulutasime trükiste peale paberit) ja kompenseerime selle loodusele. 

Plaanis on järgmisel kevadel vastavate arvutuste järgi minna kogu meeskonnaga ja istutada vastava hulga puid, mis vastaks kampaania jooksul tekkinud jalajäljele. Demokraatia ei pea olema keskkonnale kahjulik ja demokraatia pidupäev ei pea jõudma prügimäele.

Eesti 200 kampaaniamaterjalide osas tehnilise poole pealt kaasa aidanud reklaamiagentuuri Zavod loovjuht Silvar Laasik kommenteeris, et Rohetiigri raames on nad koos JCDecaux'ga välja töötamas mudelit, mis aitaks reklaamijatel aimu saada oma kampaaniategevuste CO2 jalajälje suurusest. 

“Mudel on hetkel veel üsna algusjärgus, keskendudes ainult JCD bussipeatustes välja pandud reklaamile. Meil on plaan seda aja jooksul täiendada, muutes mudelit sisendide osas üha täpsemaks, kaasata ka teisi välimeediapindu ning kaugemas tulevikus miks mitte ka teisi meediakanaleid,” rääkis Laasik ja lisas, et mudeli loomise eesmärk on teadvustada reklaamitegijatele, et reklaamitegevusel on oma mõju keskkonnale, ning panna leidma viise, kuidas seda mõju vähendada.