“Eesti 200 vaade tulevikuks on taristu ja transpordivõrgustik, mis võimaldab ka metsatalus elavatel lastel kooli minna ning eakal inimesel apteeki ravimite järele sõita,” ütles transpordi ja liikuvuse töörühma juht Pirko Konsa.
Nõudepõhine ühistransport tähendab, et maapiirkondades elavad inimesed tellivad endale transpordi, kui nad seda vajavad. See on osa ühistranspordi teenusest, mille tulemusel lüheneb sõidule kuluv aeg ja vähenb raiskamine tühjalt sõitvatele liinidele.
Hajaasustuses ühistranspordi järgmine tasand on piirkondlikud liikuvuskeskused, kus on head ümberistumisvõimalused ja parkimisvõimalused nii autodele kui jalgratastele.
“Asulates asuvatest liikuvuskeskustest peab igapäevaselt vähemalt iga kahe tunni tagant väljuma ühistransport teistesse keskustesse,” sõnas Konsa.
Keskuste vahelise transpordi tagamiseks peab ühistranspordi korraldus ja planeerimine olema Konsa sõnul kogu Eestis ühtne ning liinivõrk tervikuna arvestama inimeste tegeliku sõitmisvajadusega.
Konsa kinnitab, et Eesti 200 seab muutuste eesmärgiks, et säiliksid soodsad liikumisvõimalused vajaduspõhiselt noortele ja vanuritele; me teame, millal ja kuhu on vaja anda soodustusi.