Teisipäeval (3. mail) leidis viiendat korda aset Eesti 200 pika plaani arutelu, millest võtsid osa tervishoiu valdkonna õppejõud, perearstid, meditsiiniteenuse arendamise ja tervishoiu teenuse kvaliteedi ning pakkumise eest vastutavad eksperdid.

Kohtumisel nõustuti üksmeelselt, et tervishoiu nimel tuleb teha ridamisi olulisi reforme, sest viimaste aastakümnete jooksul pole olulisi edasiminekuid toimunud. Läbimõeldud, kaalutletud ja läbipaistvate otsuste asemel on tehtud kiireid, lühiajalisi ja ülepolitiseeritud otsuseid.

Eesti riigijuhtimise peamiseks edukuse mõõdikuks peaks olema tervena elatud aastate arvu kasv, sest meie inimesed on riigi suurim ressurss. Saame rikkaks ainult siis, kui meie mehed elavad kauem tervena. Sellest eesmärgist lähtudes tuleb võtta vastu hulk reforme. 

Professor ja endine Teadusnõukogu juht Irja Lutsar on kindel, et teaduspõhised otsused viivad sihini. “Tervishoiu pikk plaan ei eeldagi, et aasta või kahega midagi muutub. See on pikk protsess, kus muutus peab alguse saama juba lasteaiast,” sõnas Lutsar.

Eesti 200 liige, arutelu eestvedaja perearst Diana Ingerainen on veendunud, et Eestis on küll maailma tipptasemel meditsiin, aga abi ei jõua alati inimesteni, kellel seda vaja on. Arsti juurde saamine muutub Ingeraineni hinnangul aina kaootilisemaks, kohati jääbki abi õigeaegselt saamata ja seda korralduslikel põhjustel.

Eesti 200 pika plaani koostamise esimeses etapis on kolme kuu jooksul kavas kaasata kõigi Eesti tulevikku puudutavates tähtsates valdkondades asjatundjad nii erakonnast kui väljastpoolt, et põhjalikult ja laiapõhjaliselt läbi arutada kõigi oluliste teemade hetkeolukord ja tulevikuperspektiivid. Seejärel pannakse rahvakogu laadses aruteluformaadis kokku juba lõplik plaan, mis saab heakskiidu erakonna üldkogul.