Spordi töörühma juhi Kaspar Taimsoo sõnul on järgmise nelja aasta jooksul teostatav näiteks viie kilomeetri jalg- ja rattatee rajamine igasse omavalitsusse.
Taimsoo ütleb, et praeguseks on mitmel pool Eestis ehitatud kergliiklusteid, kuid nende loomine on valdavalt lähtunud ühe või kahe omavalitsuse huvidest ja puudu jääb tervikvaatest. Eesti 200 eesmärk on läbimõeldud kergliiklusteede võrgustik.
“Kergliiklusteede eesmärk on ennekõike praktiline - soodustada liikumist jalgrataste ja tõukeratastega, kuid teedel saab liikuda ka jalgsi. Kõndimine on aga kõige kättesaadavam ja seetõttu ka kõige suurema mõjuga nii tervisespordi kui fossiilkütusevaba transpordi vaates,” lausub Taimsoo.
Lisaks on tema sõnul läbimõeldud kergliiklusteedest kasu laste liikumisharjumuste edendamisel - soojal ajal saavad nad sõita ratastega kooli, seadmata end ohtu sõites autoteede servades.
“Pean seda suure mõjuga teostatavaks plaaniks - see pikendab olemasolevaid teid, täidab lünki praeguste teede vahel, ühendab huviobjekte kergliiklusteega ja selle kõige läbi motiveerib loomulikul moel tervislikku ja loodussõbralikku kergliiklust,” sõnas Taimsoo.
Tema sõnul on kergliiklusteede planeerimisel lähtuda võrgustiku rajamise põhimõttest ning arvestada omavalitsuste kohustust ja vajadust teid aastaringselt hooldada.