Kõigepealt, et teada, mida teha, on vaja aru saada, mis läks valesti.

Energiahindade kriisis peame ilmselt tõdema, et Eesti tarbija on saanud kõige valusamalt pihta. Sooritatud on taaskord üks kobarkäkk eelmiste valitsuste poolt - pika plaani puudumine, tegemata otsused, ekspertide soovituste ja turusignaalide ignoreerimine, mölutamised. Tänane energiahindade põhjustatud kriis on õpikunäide sellest, mis juhtub, kui juhid ei otsusta.

Mis siis ikkagi juhtus?

Ei ole ammendav analüüs, kuid peamised probleemid püüame sõnastada.

Esiteks on juhtunud see, et vana süsteemi muutes ehk lammutades ei ehitatud uut terviksüsteemi, vaid rohepööret juhiti üksikute sööstudega. Piltlikult öeldes maja kliimasõbralikuks ehitamisel lammutasime vana maja maha, kuid uuest majast ehitasime ülikiirelt valmis vaid uued aknad. Fossiilsetelt energiaallikatelt rohelisele energiale üle minemisel ei ole ehitatud terviksüsteemi, ei ole reservtagavarasid hoitud ehk vana maja mitte nii kliimasõbralikke seinu nii kaua püsti hoitud, kuni uued asemele saab. Reserve ei ole uude süsteemi sisse ehitatud, piisavaid ühendusi ka mitte. Aastaid on seistud vastu nii uute juhitavate võimsuste ehitamisele või ka tuuleparkidele ja samal ajal survestatud vana maja lammutamist kiirendatud korras. Otsustajad on ühiskonna ja vanade tootjate vastandlike soovide survete all aga sootuks otsustanud mitte midagi teha. Siis juhtubki ühel hetkel teatud arvu tegurite kokkulangevusel see “perfect storm”. Siin ei ole süüdi rohepööre, vaid süsteemitu uue süsteemi ehitamine, millest on olemas vaid jupid.

Teiseks, gaas määrati üleminekukütuseks ilma, et oleks arvestatud kasvava nõudluse ja sellele mitte nii kiiresti järgi jõudva pakkumisega, lisades sinna veel ka poliitilise elemendi, kellelt me seda gaasi ostame. Elektri- ja gaasiarvete langemist ei ole lähemal viiel aastal oodata, sest gaasi nõudlus on ekspertide hinnangul kuni 2025. aastani kõrgem kui pakkumine. Sama on Balti ja Põhjamaade piirkonnas ka elektri nõudluse ja pakkumisega. See tähendab aga, et lähima 5 aasta jooksul hinnalangust oodata ei ole ja poliitikud peaks ausalt inimestele ütlema, et selline hakkabki hind olema. Lisaks oleme me Euroopas geopoliitiliselt ennast vangi pannud Venemaaga ühte kongi. Viimane esitab meile gaasiarvet koos NATO-le esitatava nõudmiste paketiga.

Kolmandaks, ilmselt tuleks tunnistada ka, et börsi hinnastamise poliitika on olnud vigane ja tavapäratult kõrge nõudluse olukorras lendab rakett läbi katuse. Börsihinna cap tuleb tuua alla sellest müstiliselt 7300€ pealt. Lisaks, Nord Poolis on meil küll kauplemisel üks turg, kuid võimsuste arendamisel teeb iga riik seda, mida heaks arvab. Nord Pool arenduste osas on koostöö meid hetkel alt vedanud ja see on selgelt poliitikute teha, et seda muuta.

Mida peaks Eesti tegema?

Meil on vaja astuda samme lühikeses, keskpikas ja pikas plaanis.

Pikas plaanis ehitada uusi võimsusi, peamiselt tuuleparke, kuid kindlasti liikuda edasi ka tuumaenergia kasutuselevõtu plaaniga. Ehitada ühendusi NordPool piirkonnas, kiiremini. Kuid lisaks uute võimsuste arendamisele on pikas plaanis vaja hoida reservvõimsusi, ka põlevkivil, just sellisteks olukordadeks nagu need 2 nädalat detsembris, ning ehitada juurde juhitavaid võimsusi juhitamatute võimsuste kõrvale. Tegelikult on pikk plaan riigil olemas, probleemiks on selle elluviimine ja protsessi juhtimine. Eesti 200 arvates tuleb valitsusel luua tähtajaline energeetikaministri ametikoht, kelle vastutada on konkreetse pika plaani kokku panemine ning selle elluviimise juhtimine. Näeme selles ametis Raivo Varet.

Keskpikas perspektiivis tuleb tegeleda energiatõhususega. Alustuseks läbi viia elamute küttesüsteemide ja tarbimise analüüs (kes kütab elektriga ja mis oleks alternatiiv?). Kuid suurim probleem on liiga väikesed investeeringud majade renoveerimisse ja soojustamisesse ning küttesüsteemide väljavahetamisesse. Täna kehtiv plaan on Eesti elamute ja avalike hoonete renoveerimine energiatõhusaks läbi viia aastaks 2050, mis on liiga kaua. EL vahendite ja laenude toel on vajalik täna kümme korda kiirem tempo ja kümme korda suurem investeeringute maht. Lisaks tuleb läbi mõelda vajalik ressurss, et renoveerimise tempo saaks tõusta.

Tarbimise energiatõhusamaks viimisel on kindlasti abiks tehnoloogia, mis aitab tarbimist juhtida eratarbijal, kuid ka uute võimsuste ja uute energiaallikate kasutuselevõtu tehnoloogia. Rohetehnoloogia arendamisel peab olema ambitsioon, et Eesti ettevõtted on turul tehnoloogiaarenduses liidrid ja nad vajavad siin nii kapitali investeeringutes kui ka globaalsetel turgudel läbimurdel Eesti riigi tuge.

Lühikeses perspektiivis ehk täna kohe tuleb toetada inimesi ja ettevõtteid elektri- ja gaasiarvete tasumisel ja hinnašokist üle saamisel. See peab toimuma personaalsele digiriigile kohaselt, ehk taotlusi esitamata, kasutades targalt andmeid, mis riigil juba olemas on. Personaalse riigi arendamine on pikk plaan ja bürokraatia- ja taotlemisest vaba riigiteenuste süsteemi üles ehitamine on ambitsioon, mille Eesti peab võtma. Lisaks tuleks lühikeses perspektiivis luua eratarbijatele otselepingute tegemise võimalus ning tuua oluliselt madalamale börsi hinna lagi.