Valitsuste tegemata töö on toonud meile kõrge elektri hinna. Nõuame tegutsemist nüüd ja kohe!

Valitsus on oma otsustamatusega viinud meid energiakriisi, mille tulemuseks on kallid energiahinnad. Valitsusel pole plaani kuidas sellest olukorrast välja tulla ja tegeleb kobarkäki süvendamisega, milleks on elektri puudujäägi külmutamine pikaks ajaks ja turu solkimine. Eesti võimalus energiaga tulevikus rikkust teenima hakata magatakse praegu maha.

Et tulla välja energiakriisist, on vaja KOHE otsuseid, mis suurendaksid elektritootmist - eohkem turumajandust ja vähem regulatsioone ning monopole.

Eesti 200 otsused energiakriisist väljumiseks on:

1. Kiiresti reformida Nordpool: 1000 eur/MWh laehinna kehtestamine, sest see on mõistliku kasumimarginaaliga hind. See viib meid välja süsteemist, mis garanteerib vaid tootjale maksimaalse tulususe. Ei ole sellist elektrijaama olemas, millega 1000 eur/MWh ei tasu, aga 4000 eur/MWh tasub toota. Pakkujate nimed ja hinnad tuleb avalikuks teha.
2. Eesti inimestele tuleb anda selleks talveks hinnakindlus. Seda saab teha börsilt lahkumata ja ilma turuseadusi muutmata. See on sama lahendus, mis toimub ka täna fikseeritud hinnaga lepingute puhu. Kogu elektri müüb ja ostab oma klientidele Eesti Energia börsi kaudu, aga pikaajaliste fikseeritud lepinguliste klientidega arveldatakse fikseeritud hindade alusel. Konkurentsiamet kinnitab fikseeritud paketi hinna ja sellega EE müübki, ka ettevõtjatele. EE juhatus ja nõukogu tuleb vabastada vastutusest alla turuhinna pikaajalise lepingute tegemisega kaasneva kahju eest.
3. Valitsusel peab olema pikk plaan ja ka otsused, millist tulevikku soovitakse. Senine tegevusetuse vabandamine, et kõik uued tootmisvõimsused on turupõhiselt teretulnud ja valitsusel ei ole juhtimisel rolli, ongi meid toonud siia, kus oleme – tootmisvõimsusi ei ole. On vaja kiiresti koostada plaan, mis paneb paika millised tootmisvõimsused mis aastal turule tuuakse ja kuidas aastaks 2030 on Eesti elektrit eksportiv riik. 2024 ehitame valmis selle ... ; 2026 valmib see ... ja 2028 valmivad need  ... .
4. Planeeringutega venitamine tuleb lõpetada ja luua selge raamistik: kuidas on vōimalik mõistliku ajaga see ära teha? Riigi erinad ametkonnad peavad liikuma koos otsustatud eesmärgi nimel. See puudutab nii tuule, päikese kui tuumaenergiat ning salvestust. Riik aitab paberid valmis teha ning investorid teevad investeerimisotsuse ja ehitavad.
5. Võtta ambitsiooniks see, et Eesti on aastaks 2030 üks juhtivaid elektrienergia tootjaid Baltimere piirkonnas, kes toodab teistele turgudele elektrit. Kohe tuleb tegutseda selle eesmärgi nimel!
6. Asendada Venemaa spekulatsioonide alla sattunud ja turgu destabiliseeriv CO2 kvoodisüsteem maksudega põhimõttel "saastaja maksab".
7. Kiiremas korras alustada tarbimise juhtimisega – luua virtuaalne elektrijaam igale inimesele ja ettevõttele. See on oluline ka siis, kui on palju tootmisvõimsusi. Tarbime siis rohkem, kui tuul puhub ja päike paistab. Välja töötada kiiresti seadused, mis premeerivad neid tarbijaid, kes rakendavad nutikaid lahendusi elektri tarbimise vähendamiseks. Toetada teadus- ja arendustegevust, mis on suunatud tarbimise juhtimise süsteemide loomisele.
8. Mitte lubada enam uute elamute ehitamisel maagaasi küttesüsteemide ehitamist (Norra tegi otsuse 2017 ja hakkas kehtima 2020).