Erakond Eesti 200 pöördus peaminister Kaja Kallase poole, et saada selgust, kui kaitstud on meie elektrivõrk sõjalise rünnaku või sabotaaži eest.

Pöördumine on tingitud juhtumist Kundas, kus kohalik noormees tungis kahte alajaama, lülitas nendes elektri välja ja põhjustas ühes alajaamas ka tulekahju.

Selle tagajärjel jäid Kunda piirkonna inimesed ja ettevõtted elektrita ning kolmeks tunniks katkes ka piirkonna veevarustus. 

Juhtum leidis aset tänavu 10. aprilli õhtul.

Eesti 200 esimees Lauri Hussari hinnangul on avalikkuses tekkinud seoses võimalike elektrikatkestustega üsna suur segadus ning elanikkonnale ei ole esitatud kindlustunnet andvat informatsiooni.

"Ootame valitsuselt avalikult teavet selle kohta, kui hästi on Eesti elektritaristu sõjalise rünnaku või sabotaaži vastu kaitstud," sõnas Hussar.

Hussari hinnangul on võlts turvatunne kahjulikum kui teadlikkus sellest, kui haavatavad on Eesti elektrirajatised.

Avalik pöördumine:

 

Lugupeetud peaminister!

Te esinesite 22. septembril avaldusega Eesti rahvale, milles te asetasite otseselt ühte konteksti Venemaa agressiooni Ukraina vastu, Eesti valmiduse ennast sõjaliselt kaitsta ning Eesti “erakorralise desünkroniseerimise” Venemaa elektrisüsteemist. Te hoiatasite: “Tark on olla võimalikeks elektrikatkestusteks valmis kõigil – nii riigiasutustel, ettevõtetel kui igal inimesel.” Te lisasite: “Julgustan läbi mõtlema, kuidas elektrikatkestuse korral toime tulla. Juhised on olemas ka kodulehel olevalmis.ee.” 

Te väitsite, et “Eesti vastu sõjalist ohtu hetkel pole”, “Venemaal välja kuulutatud mobilisatsioon ei ole ohupilti meie jaoks muutnud” ning “Eesti on ja jääb kaitstuks”. Seejärel osteti kogu kaubandusvõrk kiiresti elektrigeneraatoritest tühjaks. Tundub, et Teie sõnum Eesti kaitstusest ja ohu puudumisest ei olnud väga veenev. Eesti võib ju olla sõjaliselt kaitstud parimal võimalikul viisil, kuid inimesed ei ole rumalad. Nad mõistavad, et turvalisuse tähendus on sõjalisest kaitsest palju laiem. 

Seda peamiselt kahel põhjusel: 

Esiteks, Eesti eraldumine niinimetatud BRELL-ist (Nõukogude Liidus üles ehitatud Valgevene, Venemaa, Eesti, Läti ja Leedu ühisest elektrivõrgust) oleks pidanud olema ammu algatatud ja teostatud. Julgeolekuriskid ning eraldumise vajadus, lähtuvalt Eesti integreerumisest Euroopa Liidu ja NATO-ga, olid tuvastatud juba üle 20 aasta tagasi. Paraku pole pikki aastaid mitte midagi ei tehtud, sarnaselt gaasisektorile, millega seoses Eesti muudkui hoiatas liitlasi Venemaa energiarelva ohust, kuid ise ei liigutanud lillegi. 

Nüüd hoiame hinge kinni, kas Venemaa otsustab kätte maksta Ukraina toetamise ja muude “pattude” eest ning “desünkroniseerib” Eesti elektrivõrgu kõige külmemal ajal. Eleringi juhi heitlikud selgitused - kord räägib, et tarbijad ei märkagi üleminekut autonoomsele režiimile, kord muretseb, et elektrikatkestused on vältimatud ja võib-olla laiaulatuslikud - tekitavad hämmeldust. 

Teiseks, on ilmnenud hoopis tõsisemad elektrivõrgu turvalisuse puudujäägid, kui Putini kättemaks. Näiteks jäi Kunda linn, selle ümbrus ning sealsed ettevõtted pooleteiseks tunniks elektrita ja kolmeks tunniks veevarustuseta kellegi tahtliku tegevuse tõttu 10. aprilli õhtul. Nimetagem seda sabotaažiks. Esialgu arvati, sealhulgas Eleringi juhi poolt, et tegemist pidi olema elektrisüsteemi asjatundjaga (Virumaa Teataja 11.04). Hiljem selgus, et sabotöör oli hoopis keevitaja, kes lülitas koduste pingete rahustamiseks (tüli isaga) terves linnas voolu välja (Eesti Päevaleht 29.10). Hea, et niigi läks. 

Selle loo õppetund ei tohiks jääda tähelepanuta, sest Kunda keevitaja tõi välja, kui lihtne on tegelikult Eesti elektrivõrku rünnata ehk saboteerida. 

Avalikkuses on tekkinud seoses võimalike elektrikatkestustega üsna suur segadus ning selget ja kindlustunnet andvat informatsiooni ei ole elanikkonnale esitatud. Lähtuvalt eelnevast soovib Eesti 200, et valitsus selgitaks elanikele avalikult ja täpselt, kui kaitstud on Eesti elektrivõrk Vene Föderatsiooni võimaliku rünnaku korral, samuti seda, kui hästi on elektrivõrk kaitstud sabotaaži vastu; ka seda, kas, mida ja millal võetakse ette elektrivõrgu turvalisuse parandamiseks. 

Võlts turvatunne on kahjulikum, kui teadlikkus tegelikust olukorrast, sest see uinutab rahvast ja riiki, ega lase teha õigeid asju õigel ajal.

Erakonna Eesti 200 juhatus