Eesti elanike turvalisuse peab olema tagab nii sõjas kui mittesõjalises kriisiolukorras laiapindne riigikaitse. See tähendab, et oluline ei ole mitte ainult sõjaline riigikaitse, vaid ka elanikkonna- ja taristukaitse, küber- ja inforuumikaitse ning kriisikommunikatsioon. Riigi kaitsmiseks peavad valmis olema kõik riigiasutused, KOV ja kogu ühiskond.

Julgeolek ja liitlassuhted

Erakonnal Eesti 200 on laiapindse riigikaitse pikk plaan.

1. Eesti turvalisus sõltub elanike kaitsetahtest, mida tuleb tõsta koos julgeolekuteadlikkusega kõigis ühiskonnagruppides. Selle ettevalmistamine peab algama juba koolist. Riigikaitseõpetus ei ole praeguse kujul piisav. See peaks käsitlema julgeolekut tervikuna, laiapindse riigikaitse võtmes. Lisaks tuleb tõsta vabatahtlike kaitsetahet. Vabatahtlikke riigikaitsjaid koondav Kaitseliit peab saama piisavalt ressursse, sh elukutselisi instruktoreid ja juhte, varustust, relvastust ja raha.

2. Laiapindsele riigikaitsele tuleb tagada piisav rahastus, s.o kuni 6% riigi SKP-st, millest umbes pool peab minema sõjalisele kaitsele. Lisaks tuleb teha investeeringuid, et tugevdada nii erioperatsioonide väejuhatust, kui arendada küberväejuhatuse kaitse- ja ründevõimet.

3. Panustada tuleb targa ja kõrgtehnoloogilise kaitse arendamisse, mis rakendab Eesti teadlaste ja ettevõtete, sh kaitsetööstuse, arengupotentsiaali. Nii suunab riik võimalikult suure osa kaitsekuludest tagasi oma majandusse ning aitab tõsta Eesti innovaatilisust. Samuti tuleb teha koostööd liitlastega, et luua tipptasemel vahendite, moona ja relvastuse arendamis- ja tootmisvõimekus.

4. Rajada tuleb kogu Eestit kattev mitmekihiline Kalevipoja kuppel, mis kaitseb elanikke ja elutähtsat taristut ballistiliste ja tiibrakettide, droonide, kopterite  ja sõjalennukite eest. Piirdumine vaid maaväe manööverüksuste või mõne sõjalise objekti õhutõrjega ei ole piisav. Me õpime iga päev Ukraina sõja kogemustest.

5. Veealuse elutähtsa taristu (elektrikaablite ja torujuhtmete) seire ja kaitse toimimise tagamine Läänemerel on kriitilise tähtsusega. Tegemist on Eesti riigi side- ja toitekanalitega ülejäänud Euroopaga. 

6. Kuna riigi ressursid on piiratud, tuleb neid võimalikult tõhusalt  kasutada. Politsei- ja Piirivalve lennuvahendite Kaitseväe juhtimise alla viimine aitab maksumaksja raha paremini  kasutada ning tõsta seire-, luure-, pääste- ja lahinguvõimekust. 

7. Tugevad liitlassuhted on Eesti iseseisvuse garantii. Oluline on tugevdada võtmeriikide pealinnades asuvate suursaatkondade tööd. Samuti on oluline tagada liitlasvägede kohalolek Eestis ja Läänemere piirkonnas: maaväe brigaad, õhuväe eskadrill Ämaris ja mereväe püsiv kohaolek Läänemerel. Ameerika Ühendriikide üksuse järjepidev Eestis paiknemine on ülioluline. 

8. Hädaolukorra seadus (HOS) peab selgelt sõnastama kriisireguleerimise korralduse ja juhtimise. Viimaste kriiside põhjal saab öelda, et süsteem ei toimi. Praegune seadus soodustab vastutuse hajumist. Tõsises üleriigilises kriisis peab kriisijuht olema peaminister ning valmisolek peab olema tagatud igal võimalikul ühiskonna tasandil. Riigi vastutust ei tohi delegeerida omavalitsustele, kolmandale sektorile ega vabatahtlikele.