Eesti 200 kandidaat rahandusministri kohale on Joakim Helenius

12. jaanuar 2023

Eesti 200 juhatus otsustas seada Joakim Heleniuse kandidaadiks rahandusministri kohale. Praegu on Helenius ka Eesti 200 varivalitsuse rahandusminister. Helenius on Eesti poliitikas suur erand - sündinud Helsingis, ta on elanud Hiinas, Saksamaal, Saudi Araabia Kuningriigis, Inglismaal ja Ühendriikides. Ta räägib soravalt viit keelt. Tal on majandusteooria magistrikraad Cambridge’i Ülikoolist. Helenius on töötanud kõrgetel positsioonidel maailma juhtivates investeerimispankades Goldman Sachs ja Merrill Lynch New Yorgis ja Londonis.

Helenius on aktiivselt osalenud Eesti pangandussektori ja finantssektori ülesehitamises, olles näiteks Hoiupanga ja Eesti Kindlustuse nõukogu esimees 90ndatel. Ta on meelitanud Eestisse sadu miljoneid välisinvesteeringuid erinevatesse sektoritesse ja olnud või on paljude erinevate sektorite Eesti ettevõttete nõukogu esimees või liige.

Ta on Trigon Capital grupi asutaja aastal 1994, selle omanik ja tegevjuht. Trigon grupp sisaldab ettevõtteid eri sektoritest. Nad on näiteks üks Euroopa suurimatest Kesk- ja Ida-Euroopa börsiettevõtetesse investeerija, Eesti suurim piimatootja, ehitusmaterjali tootvaid tööstusettevõtteid ja kinnisvara arendaja. Ettevõtte eelmise aasta auditeerimata puhaskasum oli 18 miljonit eurot.

Helenius saab Eesti ja Euroopa majandusest ning rahvusvahelistest finants- ja investeerimisturgudest väga hästi aru. Tema on Eesti suur patrioot ja vahetas Soome kodakondsuse Eesti oma vastu, et saada võimalus poliitika kaudu Eestile midagi tagasi anda. Tema abikaasa ja kaks last on Eesti kodanikud.

Koos Eesti 200 majandus- ja eelarvepoliitilise töögrupi teiste liikmetega on Helenius välja töötanud erakonnale selle valdkonna valimisprogrammi, mille juhatus kiitis heaks detsembris.

Helenius arvab, et Eesti valitsuse eesmärk majanduspoliitikas peab olema meie inimeste rikkamaks saamine. Selleks on vaja meie ettevõttete, eriti ekspordiettevõtete, pikaajaliste konkurentsieeliste hoidmine võimalikult heal tasemel võrreldes konkurentidega. Selleks on ka vaja üha ebaefektiivsema riigiaparaadi kuluefektiivsuse märkimisväärne parandamine, et sealt inim- ja rahalisi ressursse vabastada.

„Roheenergia tuleb aktiivselt välja ehitada, et tulevikus saada suureks roheenergia eksportijaks ja energiaintensiivsete tööstusettevõtete asukohaks. Vaja on ka dünaamilist tööjõuturgu. Me ei saa karta seda kui kohalikud ettevõtted toovad siia välismaiseid oskustöötajaid, et kiiremini kasvada. Meil on aga ka vaja investeerida haridussüsteemi, et tagada seda, et meie uskumatult hea praegune süsteem saaks veel paremaks. Pikas plaanis on meie laste haridus meie majanduse edu ülivõimsalt tähtsaim võti,“ sõnas Helenius.

Rohkem uudised